Grete Koho
Swedbanki finantshariduse valdkonnajuht
Eesti noortelt oodatakse sageli rahalist iseseisvust, teadlikke valikuid ja tulevikku vaatavat käitumist. Samal ajal näitavad uuringute tulemused üsna selgelt, et noorte kogumisvõimet piiravad napid võimalused, mitte tahtmine. Kui sissetulek on väike või juhuslik, siis ei saa ka kogutud summad olla suured.
Swedbanki 2026. aasta finantstervise uuringu andmetel on enamikul 18–29-aastastel noortel täiskasvanutel küll säästud olemas, kuid vaid kolmandikul on kogunenud vähemalt kolme kuu sissetuleku suurune summa. Samal ajal usub üle poole noortest, et suudab ootamatute kulutustega hästi toime tulla. See näitab, et enesekindlus on sageli suurem kui tegelik rahapuhver.
Noorte säästud jäävad enamasti 500–3000 euro vahele ja tüüpiline säästude suurus on 1000–1500 eurot.
Norstati mulluse noorte finantskäitumise uuringu tulemused aitavad seda vastuolu paremini mõista. Uuringust selgub, et noorte säästud jäävad enamasti 500–3000 euro vahele ja tüüpiline säästude suurus on 1000–1500 eurot. Suuremaid reserve koguneb noortel harva, kuid see on otseselt seotud nende sissetulekute taseme ja elu ebastabiilsusega. Samal ajal säästavad nad järjepidevalt, pannes raha kõrvale peamiselt palgast, taskurahast või juhutöödest. Keskmine igakuine kokkuhoitav summa jääb 50–300 euro vahele.
Tekita harjumus raha kõrvale panna
Just siinkohal muutub oluliseks vaatenurk. Noorena ei ole säästmisel esmatähtis see, kui suur summa iga kuu kõrvale panna. Peamine on tekitada harjumus seda teha. Noorena on parim aeg kujundada häid harjumusi, sest need jäävad püsima ka siis, kui sissetulek kasvab.
Noorena ei ole säästmisel esmatähtis see, kui suur summa iga kuu kõrvale panna. Peamine on tekitada harjumus seda teha.
Realistlik on panna regulaarsest sissetulekust kõrvale esmalt vähemalt 10 protsenti. See võib olla palk, vanematelt saadud taskuraha või mõni muu kindel tulu. Sama tähtis on suhtumine lisasissetulekusse. Norstati uuringust selgub, et paljud noored saavad raha mitmest allikast ja sageli tekib kiusatus just lisaraha kiiresti ära kulutada. Hea oleks panna lisasissetulekust kõrvale 30–50 protsenti, sest see on raha, millega kuu eelarves ei ole arvestatud ning mille säästmine ei halvenda otseselt igapäevast toimetulekut.
Maksa kõigepealt iseendale
Levinud on mõtteviis, et kõige lihtsam on säästa raha kuu lõpus – kõrvale pannakse see, mis jääb järele. Praktikas toimib see aga harva. Kulutusi kiputakse kohandama selle järgi, kui palju raha on parasjagu käepärast. Kui raha on kontol olemas, on lihtne sellele kasutus leida.
Kui kogumiseks mõeldud raha ei ole igapäevakulude kontol näha, ei teki ka tunnet, et millestki peab loobuma.
Seetõttu on kogumisel esmatähtis panna raha silme eest ära. Näiteks võib teha kohe pärast sissetuleku laekumist automaatne ülekanne kogumiskontole, mis teenib väikest intressi (nagu Rahakoguja) ja aitab vältida olukorda, kus kogumine jääb viimaseks prioriteediks. Kui kogumiseks mõeldud raha ei ole igapäevakulude kontol näha, ei teki ka tunnet, et millestki peab loobuma.
Meelerahufond on noorte vabaduse alus
Meelerahufondi vajalikkus seostub sageli pere ja kodulaenuga, kuid tegelikult on see väga oluline ka noortele. Noor satub tihti ootamatusse olukorda: tehnika läheb katki, tuleb kiiresti kolida või teha suurem väljaminek. Norstati uuringust selgub, et noorte meelerahufond jääb enamasti 1000–2000 euro vahele. See summa ei pruugi katta mitme kuu kulusid, kuid pakub siiski hingamisruumi.
Rahapuhvrita on ootamatute kulutuste katmiseks sageli ainus võimalus küsida vanematelt laenu või kasutada järelmaksu. Mõlemad lahendused tähendavad järeleandmisi iseseisvuses ja pikemas vaates suuremaid kulusid. Meelerahufond annab võimaluse tulla sellistes olukordades toime oma rahaga.
Kust jookseb piir kogumise ja elamise vahel?
Kuigi raha kogumine võiks olla osa elust, ei tohiks see muutuda omaette eesmärgiks. Sellega on võimalik ka üle piiri minna. Kui raha kogumise nimel loobutakse kõigest rõõmu pakkuvast ja iga kulutus tekitab süütunnet, ei ole see kestlik. Sel juhul võiks eraldi luua näiteks meelelahutusfondi.
Kui raha kogumise nimel loobutakse kõigest rõõmu pakkuvast ja iga kulutus tekitab süütunnet, ei ole see kestlik.
Oste ei pea vältima, kuid kasulik on enne endalt küsida, kas tegemist on vajaduse või sooviga. Kui tundub, et emotsioon mängib suurt rolli, aitab lihtne reegel: oodata 24 tundi ja kui ka järgmisel päeval tundub sama asi vajalik, võib selle rahulikult soetada. Enamasti kaob aga ostusoov iseenesest.
Millest alustada?
- Alusta eelarve koostamisest. See annab hea ülevaate, kui suured on sissetulekud ja väljaminekud ning mille arvelt saad vajaduse korral kulutusi kärpida. Pane kirja ka kõige väiksemad ostud, sest pisikuludest kasvavad kuu lõpuks juba märgatavad summad.
Eelarve koostamiseks on palju võimalusi, näiteks rakendused (Bilance, Monefy), pankade pakutavad lahendused (nagu „Minu eelarve“) või Exceli tabel.
- Näe suuremaid kulukohti ette. Hoia silm peal asjadel, mida pead kindla aja tagant soetama, näiteks telefon või arvuti. Kui oled suurema ostu teinud, siis tekib kolme kuni seitsme aasta pärast vajadus see uuema vastu välja vahetada. Pane plaanitud suuremad kulud kirja, näiteks koosta aastaeelarve, sest siis on selgelt silme ees, millal ootavad ees suuremad kulutused (nagu sünnipäev).
- Kogu ja säästa nutikate nippidega. Mõtle rahalised otsused läbi ja hoia oma harjumustel silm peal. Vahel võid ka mõelda, mitu tundi tööd pead tegema, et mingit asja osta, ning kas see on seda väärt. Mõtle, mida tegelikult vajad, mitte mida saad endale lubada. Kui oskad vajadusi soovidest eristada ja teha oste läbimõeldult, siis jääb rohkem vaba raha kätte ning säästupuhver aina suureneb.
Otsi ka lisaraha teenimise võimalusi. Regulaarsest sissetulekust saad säästa veidi, aga lisasissetulekust palju rohkem.
- Pane raha enda kasuks tööle – investeeri. Alusta investeerimist väikeste summadega, näiteks 10–20 euroga kuus, ja jälgi, kuidas investeeringute väärtus ajas muutub. Korrapärane panustamine aitab saavutada pikaajalisi eesmärke.
Grete Koho on Swedbanki finantshariduse valdkonnajuht, kes on võtnud oma südameasjaks edendada rahatarkust, jagades praktilisi nõuandeid rahaasjade korraldamise kohta. Grete ärgitab inimesi säästma ning julgustab alustama investeerimist ja ettevõtlust. Grete on Facebooki grupi Kogumispäevik eestvedaja ja juhib aeg-ajalt ka Kogumispäeviku taskuhäälingut.
Illustratsioon: Mette Mari Kaljas