Marin Vallikivi
Sotsiaalministeeriumi pensionitarkuse nõunik
Pensionitarkus on rahatarkuse vundament. Ometi tundub see teema noortele sageli kauge, igav ja arusaamatu, kuigi see ei pea sugugi nii olema. Jagan taipamisi, mis on koorunud noortega tehtud pensionitarkuse töötubadest.
Pealkirjas kõlanud küsimuse esitab räppar säm hiljuti valminud pensionitarkuse videoklipis. See on ilmselt esimene mõte, mis noortel pähe tuleb, kui nad kuulevad sõna „pension“. Õnneks annab säm ise samas klipis ka vastuse: „Sest kohe, kui sa saad 18 ja lähed tööle, liitud sa automaatselt II sambaga ning sinust saab investor.“[1]
Sõna „investeerimine“ seostub noorte jaoks pigem võimaluste kui kohustustega. Selles nähakse eelkõige viisi, kuidas oma raha kasvatada. Investeerimisega kaasnevad krüptoraha, riskid ja põnevus.
Sõna „pension“ viib mõtted vanadusele ning muudab teema noorele kaugeks, abstraktseks ja raskesti hoomatavaks. See on igav väike summa, pigem mingi vanaemade värk. Noored kahtlevad, kas nende vanaduspõlves on üldse riiklikku pensionit.
Kui aga pension ja investeerimine omavahel siduda, kõnetab see noori rohkem, sest II ja III sammas ongi investeerimine. Raha investeeritakse pensionifondis varadesse, et see aja jooksul kasvaks. Noortele on oluline ka teadmine, et II ja III sammas on isiklik vara, mida riik ega pank ei saa ära võtta ning mis on päritav.
Pensionitarkus on rahatarkuse vundament. Kui küsitakse, kuidas alustada investeerimist, siis on vastus lihtne – II ja III sambast. Pensionisammastel on hulk eeliseid, mida teistel investeeringutel ei ole. II sambaga liitutakse automaatselt, nii et kõige raskem samm – alustamine – on juba tehtud. Seejärel koguneb raha taustal märkamatult ja kasvab koos palgaga.
Pensionitarkus on rahatarkuse vundament. Kui küsitakse, kuidas alustada investeerimist, siis on vastus lihtne – II ja III sambast.
Kolmandas sambas saad aga tulumaksuvõidu igal aastal tuludeklaratsiooniga oma pangakontole. See on justkui kingitus riigilt selle eest, et oled olnud tubli ja oma tulevikule mõelnud.
Mis on noore supervõime?
Pensionisammastest ei räägi me noortele ainult sellepärast, et nad liituvad automaatselt II sambaga. Üks oluline põhjus on aeg, mis on noore supervõime. Mida rohkem aega annad rahale kasvamiseks, seda vähem pead ise panustama, et sama tulemuseni jõuda. Lisaks aitab aeg riske hajutada.
Mida rohkem aega annad rahale kasvamiseks, seda vähem pead ise panustama, et sama tulemuseni jõuda.
Sotsiaalministeerium on koostöös Teeviidaga loonud töötoa „Tark investeering tulevikku“, kus saab koos uurida, miks on aeg nii võimas tööriist. Seal saab katsetada liitintressi kalkulaatorit, et näha, kui suur vahe tekib siis, kui koguda 20 või 40 aastat. Tulemus sõltub ka tootlusest, aga kui muuta ainuüksi kogumiseks kulunud aastate arvu, on erinevus 5,3-kordne. See tähendab, et kui koguda pensionit kaks korda kauem, kasvab vara 5,3 korda!
Noored panevad II samba plussid ritta
Töötoas jagan noored rühmadesse ning palun neil arutleda II samba plusside üle ja seada need tähtsuse järjekorda. Mis tundub neile kõige olulisem? Siin ei ole õigeid ega valesid vastuseid.
Noorte järjestused on väga erinevad, kuid kõige sagedamini mainitakse seda, et ise ei pea peaaegu midagi tegema – ei alustama, järjepidevust hoidma ega makset suurendama –, kogumine toimub märkamatult ning riik lisab omalt poolt 4 protsenti.
Kõige rohkem vajab selgitamist kaks teemat: mis on investornärv ning kuidas sammastesse investeerimine aitab seda katsetada ja treenida ning mida tähendab II samba sissemakse tulumaksuvabastus. Neid plusse läbi arutades saavad noored paremini aru, millised on II samba eelised. Seejärel jagavad nad oma järjestust teistega, kinnistades nõnda saadud teadmisi veelgi.
Lisan omalt poolt selgitusi selle kohta, mida need soodustused päriselt tähendavad, ning esitan noortele arutelu algatamiseks veel küsimusi: kas 2 protsenti palgast tundub teile suure või väikese summana; kas sissemakse suurendamine 4 protsendile näib tarbetu, sest see on peaaegu sama väike summa kui 2 protsenti; mis te arvate, kas neist 100 000 inimesest, kes on sissemakset tõstnud, valis enamik 4 või 6 protsenti?
Kuna noorte vastused on erinevad, tekib hea võimalus arutleda selle üle, miks pensioniotsused ei ole mustvalged.
Töötoa lõpuks on noorele selge, et:
- kui ta läheb tööle, saab temast investor;
- II sammas töötab taustal automaatselt ja märkamatult;
- ta saab ise suurendada II samba sissemakset 2 protsendilt 4 või 6 peale, et pensioniks koguneks rohkem raha;
- II sambal on oma eelised ja soodustused, mida muudel investeeringutel pole;
- esimesel võimalusel võiks teha ka III samba.
Aga rikkaks saab ju krüptorahaga?
Mitte mingite pensionisammastega! Investeerimise peamine soovitus on lihtne: ära pane kõiki mune ühte korvi.
Võid loomulikult ka krüptorahasse investeerida, kuid seejuures ei tasu unustada pensionisambaid. Mäletad ju – mitte ühelgi teisel investeeringul ei ole selliseid soodustusi nagu sammastel.
Investeerimise peamine soovitus on lihtne: ära pane kõiki mune ühte korvi.
Ja isegi kui krüptorahaga rikkaks saada ei õnnestu, kasvatad oma jõukust peaaegu märkamatult sammaste abil.[2] See lihtsalt võtab aega. Palju aega.
Aga maailm saab otsa
Me keegi ei tea, mida tulevik toob. Meil on kliimakriis, tehisaru ja robotid võtavad meie elu üle. Kolime Marsile. Miks ma peaks nii ebakindlas olukorras kauge tuleviku jaoks raha koguma?
Sest kogutud raha annab sulle juba täna meelerahu. Sa kogud oma tuleviku heaks, kuid kui tõesti juhtub midagi ootamatut ja äärmuslikku, on sul hädaolukorras vähemalt tagavara olemas.
Ja äkki me maailm ei saagi otsa?
[1] Tööle minekule järgneva aasta 1. jaanuarist.
[2] Lahtiütlemine: ei saa lubada, et sammastega saad rikkaks. See sõltub sinust endast.
PENSIONITARKUSE TÖÖTUBA
Töötuba on mõeldud alates 14-aastastele noortele.
Töötoa juhendi saad alla laadida Teeviida kodulehelt.
Teen veebis tasuta avalikke näidistöötube, kus tutvustan, kuidas töötuba läbi viia, jagan selgitusi ning vastan küsimustele. Töötoad on tasuta. Registreeruda saad siin.
Soovi korral saab pensionitarkuse tiimi kutsuda ka kohapeale näidistöötuba läbi viima. Kui sul on küsimusi, kirjuta meile julgelt e-posti aadressil pensionitarkus@sm.ee. Oleme sinu jaoks olemas.
UURI LISAKS
Konverentsil Pensionipäev arutlesid räppar säm ja krüptoentusiast Roman German teemal „Sambad vs. krüpto“ ning vestlust modereeris LHV investorkogukonna juht Nelli Janson. Kuula, mida nad arvasid.
Kui sa tahad teada, kuidas impronäitlejad pensionisammaste suhtes skeptilise noore lennukaid vastuväiteid humoorikalt ümber lükkasid ning kuidas professor Kristjan Liivamägi oma tarkuseteradega arutelu toetas, siis vaata „Pensionitarkuse“ mängu konverentsilt Pensionipäev.
Marin Vallikivi on sotsiaalministeeriumi pensionitarkuse nõunik.
Illustratsioon: Mette Mari Kaljas