Hindaja tööriistakast

Hindaja kaks kõige olulisemat dokumenti on programmijuhend (vastavalt Erasmus+ või Euroopa Solidaarsuskorpus) ja Guide for Experts (vastavalt Erasmus+ või ESK). Nendes dokumentides on toodud lisaks hindamiskriteeriumitele ja tegevustüüpide kirjeldusele ka hindamispõhimõtted, millest hindaja peab kinni pidama. Oluline on ka alati kasutada kõige uuemat varianti mõlemast dokumendist – vastava aasta programmijuhendit või hindajate juhendit.

• Erasmus+ programmijuhendid
• ESK programmijuhendid
• Erasmus+ hindamisjuhend 2023
• Euroopa Solidaarsuskorpuse hindamisjuhend 2023
• Erasmus+ hindamisjuhend 2024
• Euroopa Solidaarsuskorpuse hindamisjuhend 2024

Hinnangu andmisel pea silmas järgnevaid põhimõtteid. Pane ka tähele, et kõik põhimõtted ei kehti üks-ühele kõigile tegevustüüpidele – osad on kohasemad noorteprojektidele, teised noorsootöötajate projektidele.

• Väldi taotluse „ümber jutustamist“ ilma oma hinnangut lisamata. Jah, hinnangu alguses on hea ühe-kahe lausega edasi anda projekti põhieesmärk või teema, aga sellest üldiselt piisab. Muul juhul peaks iga hindamiskriteeriumiga seostuma eksperdi hinnang: väga hästi, hästi, piisava, mitterahuldav.

• Väldi olukorda, kus tekstist ei selgu, miks on antud keskmisest rohkem või vähem punkte. Kui taotlus saab rohkem kui 85 punkti, siis ootame, et tegemist oleks erakordselt hea projektiga! Alates 85 punktist jookseb Euroopa Komisjoni Best Practice piir ehk üle selle on tegemist parimate praktikatega. Selline projekt peaks olema näidis ja eeskuju teistele. Taotlejale annab selline punktiskoor teadmise, et areneda pole nagu eriti kusagile, põhimõtteliselt on maksimaalne kvaliteet saavutatud. Uuesti taotledes võib teine hindaja võrdväärse kvaliteediga projekti hoopiski madalamalt hinnata ning sellisel juhul tekitab see taotlejas segadust, kuidas tema varasemalt suurepäraseks hinnatud kvaliteet on tegelikkuses hoopis keskpärane.
• Kui oled andnud taotlusele alla 59 või vähem punkti, siis taotlus hindamisnõukokku ei lähe ehk projektile ei ole võimalust saada rahastatud. Selline punktide arv peab olema väga selgelt ja konkreetselt hinnangus põhjendatud ning lähtuma otseselt taotluses kirjutatust (või vastupidi – info puudumisest/teksti vähesusest, solidaarsuse puudumisest, idee ebaselgusest või vähesest läbimõeldusest, mida pole võimalik hiljem ka parandada/ täiendada).
• Kui taotlus on saanud 65 või vähem punkti, siis peaks tekstis leiduma väga konkreetseid etteheiteid taotlusele.
• Kui hindajal on hinnata suhteliselt vähe taotlusi, siis on oht, et üksteisega võrreldes tunduvad head projektid eriti head ja kesisemad projektid eriti halvad. Ehk on suur võimalus projekte keskmisest üle- või alahinnata. See on oht, mida saab maandada seda endale teadvustades. Kui tekib kiusatus projektile väga kõrgeid punkte anda, siis tasub endalt küsida: kas see on üks tõesti silmapaistev idee, mille teostus on hästi parimal viisil mõeldud – või lihtsalt kõige asjalikum projekt nende hulgast, mida hetkel loen?
  Vahel esineb vasturääkivusi eksperthinnangu erinevates osades. Näide: „Meeskonnas on ülesanded ära jaotatud ja paigas. Iga liikme roll on arusaadav ja vajalik.“; / „Projekti meeskonna omavaheline koostöö on mõnevõrra lahtiseks jäänud, on näha, et kaks meeskonna liiget tegelevad ühisel alal, teised on oma alal üksi.“ 
• Loe alati oma tekst värske pilguga üle, et vasturääkivused, keelelised ebaselgused jms välja riisuda.
  Eksperthinnanguid on kergem lugeda, kui hinnangud on samas järjekorras, mis kriteeriumid. Püüa iga hindamiskriteeriumi kohta kirjutada vähemalt üks lause, aga väldi sama mõtte kordamist erinevates hindamiskategooriates.

Osalus

Nii Erasmus+ kui Euroopa Solidaarsuskorpuse programmil on neli läbivat prioriteeti – kaasatus, osalus, rohe ja digi. Ootame igas tegevustüübis nende prioriteetidega tegelevaid projekte, kuid 2024. aastal on meie fookusprioriteediks osalus. See tähendab, et agentuur panustab nii kommunikatsioonis, nõustamises kui ka koolitustegevuses sellele, et osalusega tegelevaid projekte oleks võimalikult palju ja kvaliteetseid.

Osaluse prioriteedi kohta loe lisaks siit: https://euroopanoored.eu/kvaliteet/prioriteedid/noorte-osalus/

Kaasatus

PS! Kaasatus on toodud küll eraldiseisva prioriteedina välja, kuid tegelikult on see ka programmide läbiv element.

Projekti hindamisel jälgi, kas taotleja on mitte ainult nimetanud, milliste vähemate võimalustega noori plaanitakse kaasata, vaid ka usutavalt kirjeldanud, kust ta neid leiab ja kuidas kogu projekti jooksul toetab. Mida detailsemalt kirjeldus, seda parem, sest siis on ka vähemate võimalustega noorte päris kaasamine tõenäolisem.

Pane tähele, et lisaks kirjeldamisele on taotlejal võimalus KA1 projektides ka numbriliselt märkida vähemate võimalustega osalejate arv (taotluses osas “Activities”). Sellega kaasneb aga automaatselt  lisarahastus ning mitte kõik taotlejad ei kasuta seda võimalus. Mõningates taotlustes võibki olla vähemate võimalustega osalejate kaasamine hästi ja usutavalt kirjeldatud, kuid nende arv 0.

Uuri taotluse eelarvest, kas taotletud on spetsiaalset toetust vähemate võimalustega osalejate jaoks (Inclusion support for participants with fewer opportunities) ja hinda, kas see on põhjendatud lähtuvalt projektis kirjeldatud vähemate võimalustega noorte eripäradest. Näiteks viipekeeletõlgi palkamine on põhjendatud kulu, kui taotluses on kirjeldatud selgeid ja realistlikke plaane kurdi/kurtide osaleja(te) kaasamiseks ja ei ole põhjendatud kulu, kui taotluse ülejäänud osades ei ole piisavalt konkreetselt kirjeldatud, kuidas leitakse ja kaasatakse projekti kurt/kurdid osalejad. Kui sinu hinnangul taotleja oleks võinud taotleda täiendavat rahalist toetust aga ei teinud seda, siis võid mainida seda oma hinnangus, et taotleja saaks seda oma  järgmises taotluses arvesse võtta.

SALTO Inclusion & Diversity on loonud spetsiaalselt projekti hindajatele mõeldud tööriista, mille abil hinnata kaasatuse ja mitmekesisuse aspekte projektides: cheat sheet + explanation for assessors to read applications through an I&D lens and to write a supportive assessment. Tööriist on inglise keelne ning leitav siit: https://www.salto-youth.net/downloads/4-17-4332/IDtoolAssessors_linearversion.pdf.

Loe lisaks: https://euroopanoored.eu/kvaliteet/prioriteedid/kaasatus/

Keskkonnahoid

Keskkonnahoiu osas saad lugeda lisaks siit: https://euroopanoored.eu/kvaliteet/prioriteedid/keskkonnahoid/

Digilahendused

Digilahenduste kohta saad lugeda lisaks siit: https://euroopanoored.eu/kvaliteet/prioriteedid/digilahendused/

Taotluste hindamise tehniline juhend on kättesaadav siin: https://wikis.ec.europa.eu/display/NAITDOC/Expert+Assessment

• Sisuhindamiste jaotuse määrab hindamis- ja menetluskoordinaator Melissa. Eelnevalt kogub ta hindajatelt sisendit, mis mahus on võimalik taotlusi hindamiseks võtta. Reaalselt jagatud taotluste arv sõltub juba hindaja profiilist ja võimekusest ning reaalsest taotluste mahus.
• Hindamise ajakavast tuleb kindlasti kinni pidada. Kui on mõni erakorraline põhjus, mis takistab hinnangu õigeaegset sisestamist, siis tuleb sellest Melissale aegsasti märku anda.
• Hinnang peab olema keeleliselt korrektne. Selleks kasuta näiteks Spellerit.
• Kui hinnangus on puudujääke, siis on agentuuril õigus saata hinnang hindajale tagasi. Hinnangu uueks sisestamiseks on üldjuhul 3 päeva.

Antud osa on ka veel täiendamisel.

• Solidaarsusprojekt

“European added value” hindamise osas ei tohiks olla üleliia karm, sest taotlusvormis ei küsita seda väga selgelt. Piisab, kui taotleja on välja toonud seose programmiga ja arusaadavalt kirjeldanud prioriteetidega tegelemist (küsimused: How does your project link to the objectives and priorities of the European Solidarity Corps? ja Will your project include sustainable and environmental-friendly practices, accessible and inclusive activities, as well as will it make use of digital tools and methods to complement and improve activities? If yes, how?)

Oluline on, et tegevuskavas oleks planeeritud analüüsikohtumisi, meeskonnakohtumisi vms (rohkem kui ainult alguses ja lõpus), mis tõendab, et taotleja on mõelnud päriselt projekti elluviimisele ja meeskonna motivatsiooni hoidmisele.

• DiscoverEU kaasatus

On aktsepteeritav, kui osalejate vajadusena on välja toodud noorte huvi ja soov Euroopas reisida (ja mitte midagi rohkemat), sest kogu selle tegevustüübi eesmärk ongi toetada noorte kultuuriteadlikkust reisimise kaudu (nagu DEU general call’is).

Oluline on, et oleks välja toodud, milline on noorte roll põhitegevuse erinevates etappides (kindlasti, et noored saaksid reisimarsruuti planeerida ja kogeda vastutust). Lisaks on hea, kui selgelt on kirjeldatud noorte õpikogemuse analüüsi toetamine (nt õpipäevikud, reisi ajal igaõhtused kokkuvõtted, aga ka enne reisi õpieesmärkide seadmine – nt noored tahavad külastada muuseume ja see on juba läbi räägitud).

Antud tegevustüübis on palju uusi taotlejad, kellel puudub varasem kogemus, nii et kindlasti ei ole vaja väga karm olla. Samuti ei tasu alahinnata, kui taotleja pole selgelt kirjeldanud varasemat kogemust vähemate võimalustega noorte töötamisel – nad ei pruugi seda ise selgelt tajuda ja välja tuua. Kui projekti osalejad ei ole selgelt kirjeldatud, sellest ei ole hullu, oluline on, et nende kohta oleks mingigi info (nt millisest piirkonnast nad on või milliste takistustega nad silmitsi seisavad). Kui osalejad on selgelt ära kirjeldatud, siis on hästi, aga see ei ole kohustuslik.