Noorteprogrammid aitavad ennetada kõige mustemat tulevikustsenaariumit

Praxise mõttekoda tegi 2022. aastal noortevaldkonna tulevikustsenaariumite uuringu, kus tuuakse muu hulgas esile riigisisese arengu ja globaalsete megatrendide mõju noorte osalusele1. Uuringus kirjeldatud riskide ennetamiseks ja noorte osaluse süsteemseks toetamiseks saab nii mõndagi ära teha Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpuse programmide toel.

Uuringus tuuakse välja, et kõige halvemal juhul süveneb 2030. aastaks noorte kaugenemine poliitikast, kibestumus, polariseerumine ja vägivaldne radikaliseerumine. Seda trendi tõukab ühelt poolt tagant rahvastiku vananemine, mistõttu noored ei tunne, et nende hääl saab mõjutada tulevikku puudutavaid otsuseid. Teiselt poolt tekitab survet noorte majanduslik toimetulek, mis on halvenenud nii inflatsiooni, julgeolekuolukorra kui ka kliimamuutustega võitlemise taustal. Kui noorte põhivajadustele – kvaliteetne haridus, osalus noorsootöös ja ligipääs tööturule – piisavalt tähelepanu ei pöörata, on kerge tekkima usaldamatus riigi suhtes ning tunne, et neist ei hoolita. Selle tulemusena võib raugeda noorte motivatsioon enda jaoks oluliste teemade nimel võidelda või vastupidi, suureneda noorte vastuvõtlikkus radikaalsetele ideoloogiatele.

Noortevaldkonna töötajate valmisolek ja pädevus

Põhiküsimus on, kuidas saavad noortevaldkonna töötajad vähendada noorte seas kasvavat usaldamatust ning suunata noori rahulolematuse korral poliitikutelt muutusi nõudma ja/või ise muutuste loomisele kaasa aitama. Kitsaskohaks võib siinkohal osutuda see, et noorsootöötajad tajuvad, et nende pädevus noorte kodanikuhariduse toetamisel on pigem kehv2.

Noorsootöötajate valmisolekut noorte osalust toetada saab parandada täiendkoolituste ja muude õpitegevustega, mida pakub Erasmus+ programm. Noorsootöötajate õpirände raames saab korraldada õppevisiite teistesse riikidesse, teha töövarjutamist mõne organisatsiooni juures või pidada seminare ja koolitusi rahvusvahelises koostöös, et õppida üksteiselt noorte osaluse häid tavasid3. Kui kogemust projekti kirjutamiseks ja korraldamiseks veel napib, siis võib esimese sammuna osaleda mõnel võrgustiku SALTO-YOUTH kaudu pakutaval koolitusel4. Noorte osaluse teemaline rahvusvaheline õpiränne aitab suurendada noortevaldkonna töötajate teadlikkust noorte osaluse eri vormidest ning annab neile vajalikud oskused noorte kodanikuhariduse toetamiseks oma tegevusalal.

Kodanikuharidus ja noorte osalus

Koolis ja mitteformaalses õppes pakutav kodanikuharidus ei pruugi noorte ühiskondlikku aktiivsust piisavalt toetada, sest teadmiste rakendamiseks päriselus puudub praktiline pool. Ka üldine statistika kinnitab, et noorte ühiskondlik aktiivsus pole aastatega kasvanud. Probleemiks võib olla see, et vabaühendused ja erialaorganisatsioonid kas ei taju oma rolli noorte kaasamisel kodanikuühiskonda või puudub selleks vajalik ressurss5.

Euroopa solidaarsuskorpuse programmis on kaks võimalust, mis aitavad noorte kodanikuaktiivsusele eri moel kaasa. Vabatahtlik teenistus annab Eesti organisatsioonidele võimaluse kaasata oma tegevusse vabatahtlikke noori Eestist, Euroopast või naaberriikidest6. Vabatahtliku töö kaudu saavad noored panustada endale huvipakkuvasse valdkonda ja tunda, et nende võimuses on midagi oma tuleviku heaks ära teha. Solidaarsusprojekte saavad ellu viia vähemalt viieliikmelised noorterühmad, kes tahavad üheskoos midagi oma kodukohas paremaks muuta või lahendada probleemi, mis neid otseselt puudutab7. Sel viisil on noortel võimalik kodanikuhariduse raames omandatud teadmisi ühiskonnaelus rakendada ja ise kogukonda panustada.

Erinevad osalusvormid

Praxise uuringus tuuakse välja, et noorte poliitikast võõrandumise kontekstis on eriti oluline, et riigi ja kohaliku tasandi otsustajad tegeleksid järjepidevalt noorte sisulise kaasamisega poliitikakujundamisse. Seda saab teha nii praegu levinud osalusvorme kasutades (noortevolikogud, osaluskohvikud) kui ka uusi meetodeid ja formaate kasutades. Muret valmistab siinkohal otsustajate teadlikkus erinevatest osalusvormidest ning nende valmisolek noorte sisuliseks kaasamiseks.

Noortevaldkonna töötajad saavad luua silla poliitikakujundajate ja noorte vahel, kasutades Erasmus+ osalusprojektide võimalust8. See on hea tööriist otsustajate, ekspertide ja noorte kokku toomiseks, et ühise laua taga kõiki osalisi puudutavaid probleeme lahendada. Kohalike seminaride, koolituste ja konverentside raames saab tõstatada noorte heaolu ja tulevikku puudutavaid teemasid. Samuti võivad noored osalusprojekti raames katsetada uusi osalusvorme, näiteks algatada kampaaniaid või petitsioone ning kasutada ära digimaailma võimalusi. Noortega töötavad spetsialistid saavad olla toeks, et noortel kujuneks poliitikas osalemise motivatsioon isikliku kogemuse kaudu ja et nad mõistaksid erinevaid osalusvorme.

Erineva taustaga noorte osalus

Uuringus nimetatud megatrendid mõjutavad eriti tugevalt neid noori, kes on oma eakaaslastega võrreldes teatud põhjustel haavatavamad. Noortel, kes on iga päev keerulisemas olukorras (näiteks oma identiteedi, sotsiaal-majandusliku olukorra või kultuuritausta tõttu), on suurem risk kõrvale jääda ja aktiivse eestvedaja rolli võtmist võivad takistada katmata põhivajadused. Samal ajal napib noorsootöötajatel võimekust ja ressursse väga erineva taustaga noorte kaasamiseks9 ning veel vähem nende ühiskondliku osaluse tagant tõukamiseks.

Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpuse programmis on vähemate võimalustega noorte kaasamine läbiv prioriteet. Noortevahetuste raames saavad noored eri riikidest kokku, et mitteformaalses võtmes üksteist tundma õppida ning arutada huvipakkuvate teemade üle10. See aitab kaasa ühtekuuluvustunde suurenemisele ja kultuuridevahelisele sallivusele, mis on eriti olulised rändekriisi kontekstis. Noortekeskused ja -organisatsioonid võiksid seda võimalust targalt kasutada ning suurendada projektides nende noorte osalust, kelleni sellised võimalused tavaliselt ei jõua. Sel eesmärgil võib küsida kaasamistoetust projekti eelarves, et pakkuda näiteks keelelist abi, tugevamat mentorlust või paremat ligipääsu tegevustele11. Noorte omavahelisi kohtumisi on võimalik korraldada ka noorte riigisisese osalusprojekti raames, et suurendada koostööd näiteks eesti keelest erineva emakeelega noorte, siin elavate pagulaste või uusimmigrantidega12. Erinevaid noori koondavas projektis osalemine võimestab neid, kel on risk oma olukorra tõttu riigist kaugeneda. Empaatia, kultuuridevaheline pädevus ja oskus rahumeelselt konflikte lahendada aitab omakorda kujuneda optimistlikumal tulevikuväljavaatel.

Digitaliseerumine ja kliimamuutus

Kaks suurt megatrendi – digitaliseerumine ja kliimamuutus – ei ole Praxise uuringu kohaselt noortevaldkonnas endiselt piisavalt tähelepanu pälvinud ning nendest trendidest tulenevate riskidega ei osata noorsootöös veel arvestada. Kui noorte tähelepanu ja infotarbimine on koondunud valdavalt digimaailma ja sotsiaalmeediaruumi, siis on väga oluline, et noorte andmepädevus ja kriitiline mõtlemine kaitseks neid valeinfo ja manipulatsiooni eest. Samavõrd mõjutab noori ka kliimamuutus ning sellega seonduv ärevustunne, justkui poleks neil süveneva kliimakriisi suhtes võimalik midagi ette võtta.

Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpuse programmis on digitaliseerumine ja keskkond olulised prioriteedid, millega iga projektitegija oma taotlust koostades mingil määral arvestab. Samas vajab nende teemade laiem teadvustamine ja probleemidele reageerimine noortevaldkonnas süsteemsemat sekkumist. Suuremahulised koostööprojektid annavad just sellise võimaluse13. Rahvusvahelises koostöös saab välja töötada nutikaid lahendusi, et suurendada näiteks noorte e-osalust või parandada noorteinfo kättesaadavust. Noorsootöö asutused, omavalitsused, vabaühendused või ka sidusvaldkondades tegutsevad organisatsioonid saavad oma töö kvaliteeti parandada, pakkudes noortega töötavatele spetsialistidele täiendõpet, et nad oskaksid paremini toetada noorte meediapädevust või muid kodanikuühiskonnas toimetamiseks vajalikke oskusi. Samamoodi võib võtta eesmärgiks noorsootöötajate teadlikkuse suurendamise kliimamuutusest ning töötada koos rahvusvaheliste partneritega välja uuenduslikke lahendusi, kuidas aidata noortel keskkonnateemadel seisukohta võtta, ühiskonnas kaasa rääkida ja poliitika kujundamist mõjutada. Sama eesmärki kannavad ka noortevaldkonna väikeprojektid, kuid tegevused toimuvad väiksemas mahus ja lühema aja vältel – nende projektide kirjutamine ja elluviimine on piisavalt lihtne ka esmataotlejate jaoks14.

Noortevaldkonna töötajad saavad Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpuse võimalusi kasutades seista hea selle eest, et noortel kujuneksid demokraatlikud väärtushoiakud ja oleks motivatsiooni oma tõekspidamiste eest seista. Seda ka olukorras, kus majanduslik surve, tööturu muutumine ja globaalne poliitika tekitavad noortes tunde, et riik on neid alt vedanud. Ennast täiendades, oma töö kvaliteeti panustades ning noori projektide elluviimisesse kaasates saab teha nii mõndagi, et kõige mustem tulevikustsenaarium ei realiseeruks. Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpuse programmil on aastas mitu taotlustähtaega ja toimub nii infoüritusi kui ka koolitustegevusi, millega saab end kursis hoida kodulehe15 või sotsiaalmeedia kaudu16.

1. https://www.praxis.ee/tood/noortevaldkonna-tulevikustsenaariumite-uuring/.
2. https://www.ibs.ee/wp-content/uploads/Noorsoot%C3%B6%C3%B6tajate-koolitusvajaduse-uuring-2017.pdf.
3. https://euroopanoored.eu/taotlemine/erasmus/noorsootooprojektid/opiranne/.
4. https://www.salto-youth.net/tools/european-training-calendar/. Riiklike agentuuride korraldatavas õpirändes osalemise kulud katab põhjendatud kandidatuuri korral haridus- ja noorteameti Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpuse agentuuri noorteprogrammide keskus.
5. https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-10/iccs_2016_eesti_raport_lyhi_final_121217.pdf.
6. https://euroopanoored.eu/taotlemine/solidaarsuskorpus/organisatsioonidele/vabatahtlike-noorte-vastuvotmine/.
7. https://euroopanoored.eu/taotlemine/solidaarsuskorpus/noortele/kohalikud-solidaarsusprojektid/.
8. https://euroopanoored.eu/taotlemine/erasmus/noorteprojektid/osalusprojekt/.
9. https://www.ibs.ee/wp-content/uploads/Noorsoot%C3%B6%C3%B6tajate-koolitusvajaduse-uuring-2017.pdf.
10. https://euroopanoored.eu/taotlemine/erasmus/noorteprojektid/noortevahetus/.
11. https://euroopanoored.eu/kvaliteet/prioriteedid/kaasatus/.
12. https://euroopanoored.eu/taotlemine/erasmus/noorteprojektid/osalusprojekt/.
13. https://euroopanoored.eu/taotlemine/erasmus/noorsootooprojektid/koostooprojekt/.
14. https://euroopanoored.eu/taotlemine/erasmus/noorsootooprojektid/vaikeprojekt/.
15. https://euroopanoored.eu/.
16. Euroopa noored Facebook, Instagram ja TikTok

Sisukord

• Sissejuhatus – „Théâtre d’Opéra Spatial“
• Noorte osaluse kujunemine ja kujundamine, Airi-Alina Allaste
• MIHUSe väljakutse: Kas osaleb terviklik noor? Või saab osalev noor terviklikuks?, Roula Abdelhay
  • esseed Kertu Kändla ja Hans Leonhard Kõrgesaar
• ChatGPT ei saa teha demokraatiat, Margo Loor
• Narva noored eestivenelased – kelle omad nad on?, Anastassia Tuuder
• Sisse- ja väljahingamine – pausi võtmise olulisusest, Nele Sooväli
• Guerilla-osalus ehk kaasame noori teisiti, Roger Tibar
  • kommentaar Kuldar Adel
• Põlvkondadevaheline koostöö NOVA komisjonis, Lianne Teder
  • kommentaar Karl-Marten Kütt 
• Noorteprogrammid aitavad ennetada kõige mustemat tulevikustsenaariumit, Karin Öövel
• Andmete ja dialoogi roll noorte heaolu toetamisel, Kersti Peenema
• Koolide kaasav eelarve annab avapaugu kodanikuks sirgumisel, Karl-Hendrik Pallo ja Merle Mändmets
  • kommentaarid Gerly Lehtmets ja Henri Palmi
• Noorte osalus läbi põhikooli lõpuklassi silmade, Maarja Lainevoog
• Selle suve konkurss! Kuidas sammuvad tulevikku noortevaldkond ja tehisintellekt?, Gert Jervan ja MIHUS
  • kommentaar ChatGPT
• Noordelegaadid kui populaarsust koguv osalusvõimalus, Linda Luts ja Triin Roos
• Noortevaldkonna töötajatesse panustamisest võidavad noored, Janne Loo ja Tiina Nõmm

Kaanepildi pani kokku tehisintellekt.