Jäta navigatsioon vahele

Teksti suurus

Kontrastsus

×

Prioriteedid

Nii Erasmus+ kui ka Euroopa Solidaarsuskorpusel on programmidele seatud prioriteedid, mille kajastamist võtame projektide hindamisel arvesse. Siin on toodud lühike ülevaade kõikides prioriteetidest, kuid täpsema kirjelduse jaoks vaata programmijuhendeid.

Kaasatus ja mitmekesisus

Meie programmide eesmärk on kõigi oma tegevuste kaudu edendada võrdseid võimalusi ja juurdepääsu, kaasatust, mitmekesisust ja õiglust. Organisatsioonid ja vähemate võimalustega osalejad ise on nende eesmärkide keskmes ning neid silmas pidades annavad programmid vajalikud ressursid. Projektide ja tegevuste kavandamisel peaks organisatsioonidel olema kaasav lähenemisviis, muutes need kättesaadavaks võimalikult paljudele osalejatele.

Nende põhimõtete rakendamiseks on välja töötatud programmide valdkondi hõlmav kaasatuse ja mitmekesisuse strateegia, et toetada rahastamise hõlpsamat kättesaadavust laiemale hulgale organisatsioonidele ja jõuda paremini vähemate võimalustega osalejateni.

Loe kaasatuse kohta lisaks siit.

Keskkonnakaitse, jätkusuutlik arendamine ja kliimameetmed

Keskkond ja kliimameetmed on ELi peamised prioriteedid praegu ja tulevikus. European Green Deal on Euroopa uus strateegia ja sellega tunnustatakse koolide, koolitusasutuste ja ülikoolide võtmerolli suhelda õpilaste, vanemate ja laiema üldsusega muudatustes, mida on vaja edukaks üleminekuks kliimaneutraalseks muutumisega aastaks 2050.

Seetõttu on programm oluline vahend kliimamuutuste ja säästva arengu alaste teadmiste, oskuste ja hoiakute loomisel nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool. Programmid suurendavad liikumisvõimaluste arvu rohelistes tulevikku vaatavates valdkondades, mis soodustavad pädevuste arengut, parandavad karjäärivõimalusi ja kaasavad osalejaid ainevaldkondades, mis on meie planeedi jätkusuutliku kasvu jaoks strateegilised, pöörates erilist tähelepanu maaelu arengule.

Soovitused projektitegijale

> Lähtuge sellest, et igas projektis on võimalik teha keskkonnasõbralikke valikuid. Kui teete kas või paar väikest, aga läbimõeldud sammu lähemale keskkonnasõbralikkusele, siis see on juba suur muutus ja piisav, et vastata sellele programmi prioriteedile.

> Mõelge läbi, mida teie projekti raames saab reaalselt ära teha selleks, et hoida keskkonda? Pole vaja teha ebarealistlikke ja äärmuslikult suuri plaane, vaid lähtuge oma projekti teemast, osalejatest ja tegevuskava võimalustest.

> Mõelge sellele, kuidas saate projekti korraldades teha keskkonnateadlikke valikuid toodete ja teenuste ostmisel ja tarbimisel ning olla teistele eeskujuks. Teadvustage tehtud valikuid osalejatele, et ka nemad saaksid valikute tagamaadest ja olulisusest aru.

> Keskkonnateadlikkus ei teki vaikimisi, vaid osalejate pädevuste arendamisel tuleb keskkonna teemaga eraldi arvestada: lühikesed arutelud, et mida ja miks me ühel või teisel viisil keskkonnahoiu nimel teeme aitavad kaasa harjumuste teadlikule (ümber)kujundamisele.

> Mõelge sellele, kuidas rahvusvahelises projektis üksteiselt keskkonnateemal õppida: mida erinevates riikides keskkonnahoiu nimel tehakse, milliseid häid praktikaid, ideid ja hoiakuid saame üle võtta?

> Mõnede tegevustüüpide puhul on keskkonnahoiu teemafookusega projektid eriti prioriteetsed (solidaarsusprojektid ja vabatahtlik teenistus Euroopa Solidaarsuskorpuse programmis)

Sisu Moodul

  • Vaadake üle projekti raames planeeritud tegevuste maht ja mõttekus: kas reisimist eeldavaid tegevusi on mõistlikus koguses või õnnestub mõni rahvusvaheline kohtumine asendada virtuaalse koostööga? Teatud juhtudel eelistage kohalikke tegevusi rahvusvahelistele, et vähendada ökoloogilist jalajälge.
  • Ei pea iga projekti jaoks ostma uusi asju: vaadake üle taaskasutuse võimalused ja mõelge, kas on võimalik läbi ajada väiksemate kogustega.
  • Ärge printige suurt kogust projekti raames loodud käsiraamatuid, kui enamik neist jäävad riiulile tolmu koguma: printige ja kasutage paberit ainult vajaduspõhiselt ja säästlikult ning eelistage digitaalseid lahendusi.
  • Meenete ja nänni puhul vältige plastikut ja eelistage taaskasutatud materjale.
  • Sorteerige prügi ja koguge taarat.
  • Toitlustuse puhul eelistage kodumaiseid tooraineid, kasutage sotsiaalselt vastutustundlikke toitlustusettevõtteid, vähendage ressursse raiskava ja süsihappegaasi tekitava lihatööstuse produktide kasutamist, ettevalmistatud portsjonitele eelistage buffee-võimalusi, et vähendada toidu raiskamist ja vältige ühekordseid nõusid.
  • Eelistage võimalusel reisimist bussiga/rongiga või muul keskkonnasäästlikul viisil, mille jaoks on programmis ette nähtud lisatoetus ja lisareisipäevad. Võite pakkuda osalejatele võimaluse teha oma reisikulude hüvitise arvelt väike annetus reisi tõttu tekkinud jalajälje taastamiseks.
  • Kehtestage grupis keskkonnasõbralikud reeglid kohe tegevuse alguses, näiteks ruumist lahkudes kustutatakse tuli, hotellitube ei koristata mitte iga päev vaid ainult 2 korda nädalas, et säästa vett ja elektrit või soovitage hoopis kõigil osalejatel oma rätik kaasa võtta.
  • Tegevused vabas õhus ei ole turgutavad mitte ainult ajule ja keskendumisele, vaid säästavad ka elektrit (valgustus, konditsioneer).
  • Korraldage projekti lõpus digikoristustalgud, et ka kogunenud digiprügi saaks sorteeritud.

Digitaalne muutus

COVID-19 kriis on tõstnud esile digitaalse hariduse tähtsust Euroopas. Eelkõige rõhutas see suurenenud vajadust kasutada digitehnoloogia potentsiaali õpetamiseks ja õppimiseks ning arendada digioskusi kõigis. Kooskõlas digitaalse hariduse tegevuskava (2021–2027) strateegiliste prioriteetidega on programmide eesmärk kaasata õppijad, koolitajad, noorsootöötajad, noored ja organisatsioonid digitaalsesse muutusesse.

Soovitused projektitegijale

> Lähtuge sellest, et igas projektis võiks teha paar väikest sammu selle suunas, et katsetada uusi digilahendusi või arendada osalejate digipädevusi läbi mõne asjakohase ITK vahendi. Pole vaja üritada kõike 100% digitaalseks muuta, vaid taibukalt siduda digitaalseid tööriistu planeeritud füüsiliste tegevustega.

> Selle asemel, et kasutada iganenud digikanaleid ja -platvorme keskenduge mitmekesisusele ja eksperimenteerige julgelt. Innovatsioon, kastist välja mõtlemine ja uued lahendused on kindlasti digitaalse ehk nutika noorsootöö nurgakiviks.

> Vältige “digiprügi” loomist, ehk mõelge läbi, millest on päriselt kasu ja mis leiab pärast projekti lõppu kasutamist ka teiste huviliste poolt. Mitteaktiivsed Facebooki grupid, vähe sisukad ja ilma korraliku montaažita projektivideod, arvutisse kasutult kogunevad pdf-raportid ja projekti käsiraamatud ei aita projekti tulemuste levitamisele kaasa. Millised oleksid tõhusad ja uudsed digilahendused?

> Partneritevahelise virtuaalse koostöö puhul hoidke end kursis parimate digitaalse koostöö platvormidega ja õppige uusi praktikaid ka partneritelt.

> Mõelge läbi, kuidas toetada projektis osalejate digipädevusi. See ei pea olema kogu projekti põhifookus, aga kombineerides projekti tegevustesse vähemalt osaliselt digitaalse noorsootöö vahendeid ja meetodeid, aitategi juba kaasa digipädevuste arengule.

> Kombineerige füüsilisi ja virtuaalseid tegevusi, et olulised ressursid (aeg, raha) oleksid mõistlikult kasutatud, aga andmata järele kvaliteedis ja oodatud (õpi)tulemustes.

> Mõnede tegevustüüpide puhul on digiteema fookusega projektid eriti prioriteetsed (noorte osalusprojektid ja suuremahulised koostööprojektid Erasmus+ programmis)

Sisu Moodul

  • Kasutage ettevalmistavateks tegevusteks digilahendusi ja kui sobib, siis korraldage ettevalmistav kohtumine oma noortega või partnerite vahel virtuaalselt. Füüsiline kohtumine enne projekti on asjakohane siis, kui see tõepoolest toetab projekti kvaliteeti.
  • Kombineerige tegevustesse digitaalseid õppemeetodeid ja eelistage neid, mis võimaldavad aktiivset osalust ja mitteformaalset õppimist – vältige MS Powerpointi esitlusi ja muid passiivseid lahendusi.
  • Õppimise analüüsiks ja reflektsiooniks kasutage olemasolevaid digitaalseid võimalusi, nt Noortepassi platvorm, ning kombineerige reflektsioonimeetodite hulka ka digitaalseid võimalusi.
  • Mõelge läbi, millised online kanalid ja digitaalsed lahendused toimiksid kõige paremini tulemuste levitamiseks. Samas arvestage, et ka silmast-silma toimuvad tegevused on järeltegevuste etapis äärmiselt väärtuslikud, seega võtmesõnaks on kombineerimine.
  • Olge loovad! Näiteks kui planeerite suuremahulisele koostööprojektile käegakatsutavaid tulemusi, siis eelistage mobiiliäppi pdf-käsiraamatule. Mõelge hästi läbi kasutajamugavus, arvestades sihtgrupi harjumusi 2021. aasta perspektiivis.
  • Suuremahuliste koostööprojektide puhul arvestage võimalusega korraldada tulemuste levitamise sündmuseid 100% virtuaalselt. Näiteks kui projekti tulemuseks on online MOOC kursus, siis veebiseminar on selle tulemuse levitamiseks kindlasti asjakohane lahendus.
  • Noorte osalusprojekte võib ellu viia 100% virtuaalselt, et katsetada uusi osalusformaate ja toetada digiosalust. Võtke ette veebikoolitused ja -seminarid, kampaaniad, küsitlused, konsultatsioonid – kõik sobib! Kui ainult virtuaalse koostööga on võimalik jõuda sihile, siis füüsilisi tegevusi projektis korraldama ei pea.
  • Vabatahtliku teenistuse puhul on võimalik teha osa teenistusest virtuaalselt näiteks enne välisriiki reisimist või koduriiki tagasi jõudes, kui olukord seda parasjagu nõuab (näiteks reisipiirangute tõttu).

Kodanikuaktiivsus

Programmid toetavad noorte osalemist demokraatlikes protsessides ja püüvad aidata ületada raskusi, mis on seotud kogukondade aktiivse osalemisega poliitilises ja ühiskondlikus elus. Programmid soovivad tugevdada EL’i identiteeti ja tõsta osalejate teadlikkust EL’i põhilistest väärtustest, nagu ühtsus ja mitmekesisus kui sotsiaalse, kultuurilise ja ajaloolise pärandi osas. Lisaks formaalharidusele võib ka mitteformaalne õpe suurendada kodanike arusaama Euroopa Liidust ja suurendada sellesse kuulumise tunnet.

Ennetamine, edendamine ja toetamine tervishoiu valdkonnas

Programmide projektides osalevate osalejate kaitse ja ohutus on programmi olulised põhimõtted. Programmides osalejatel peaks olema võimalus kasutada isikliku ja ametialase arengu ning õppimise võimalusi. See peaks olema tagatud turvalises keskkonnas, mis austab ja kaitseb kõigi inimeste õigusi, nende füüsilist ja emotsionaalset puutumatust, vaimset tervist ja heaolu. Igal programmis osaleval organisatsioonil peab olema tagatud tegevuses osalejate turvalisus, kaitse ja mittediskrimineerimine.