Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmid edendavad võrdsust, kaasatust ja mitmekesisust ühiskonnas, võimaldades programmist osa saada kõigil noortel ja noorsootöötajatel. Vähemate võimalustega noortekaasamine (ingl inclusion) on üks olulisemaid prioriteete, millega iga noortevaldkonna organisatsioon peaks oma töös arvestama. Vaata lähemalt lühikesest kaasamise teejuhisest taotlejale.
Vähemate võimalustega noored ja noorsootöötajad on võrreldes oma eakaaslaste ja kolleegidega ebasoodsamas olukorras, sest nad kogevad oma elus takistusi, mis raskendavad nende osalemist (mitteformaalses) hariduses ja ühiskondlikus elus laiemalt.
Võimalikud takistused on määratletud Euroopa kaasatuse ja mitmekesisuse strateegias, et ühtlustada sihtgrupi mõistmist ja kaasamist rahvusvahelisel tasandil. Sellegipoolest peab üldistuste tegemisel olema ettevaatlik: paljud noored on hoolimata takistustest teiste eakaaslastega võrdses olukorras ega vaja projektides osalemisel eraldi vähemate võimalustega noorena määratlemist ja lisatuge.
Takistused, millega noored või noorsootöötajad silmitsi võivad seista, on väga erinevad:
erivajadustega seotud takistused: puuetest tingitud füüsilised või vaimsed takistused;
tervislikud takistused: kroonilised füüsilise või vaimse tervise probleemid;
sotsiaalsed takistused: vähesed sotsiaalsed oskused või antisotsiaalsed ilmingud – nn riskinoored, (endised) õigusrikkujad, (endised) sõltuvusainete tarbijad, noored vanemad ja üksikvanemad, orvud jne;
majanduslikud takistused: pere väike sissetulek, sõltumine sotsiaaltoetustest, kodutus, raskused laenude tagasimaksmisega, vaesuses elamine jne;
hariduslikud takistused: õpiraskused, kooli katkestamine ja madal haridustase, NEET-staatuses noored jne;
geograafilised takistused: elamine maapiirkondades või piirkondades, mis on madala sotsiaalse staatusega, väikesaartel ja äärealadel, probleemsetes linnapiirkondades või vähese taristuga piirkondades jne;
diskrimineeritud sihtgrupid: noored, kes puutuvad kokku diskrimineerimisega soolistel, etnilistel, religioossetel põhjustel, oma seksuaalse sättumuse või puude tõttu või nimetatud tunnuste koosmõjul.
Soovitused, et vähemate võimalustega noorte kaasamine oleks mõtestatud ja hästi tehtud:
Kaasa neid sihtgruppe, kelle kaasamist pead oma organisatsiooni, kodukoha või Eesti kontekstis oluliseks – selgita ja põhjenda oma valikuid.
Selgita välja, kas osaleja määratlemine vähemate võimalustega sihtgrupiks on päriselt põhjendatud (kas osalemisvõimalused on eakaaslaste või kolleegidega võrreldes väiksemad).
Mõtle läbi, kuidas soovitud sihtgrupini jõuda ja tee koostööd sihtgruppi tundvate organisatsioonidega.
Selgita välja kaasatavate sihtgruppide vajadused ning hinda, kas ja millist lisatoetust nad vajavad.
Taotle lisatoetust vaid juhul, kui see on vajaduspõhine.
Kaasamine tähendab koostööd sihtgrupiga – kaasa kõiki noori või noorsootöötajaid projekti erinevatesse etappidesse võrdsetel alustel, olenemata takistustest.
Töövõtted ja tegevusprogramm peavad olema kohandatud kaasatud sihtgrupile.
Puuetega inimeste kaasamise kohta Erasmus+ ja ESK projektidesse on käsiraamat “Guide on disability-inclusive European youth work. “Engage in Inclusion!”. Käsiraamat on saadaval eesti, vene ja inglise keeles.
Rahaline toetus vähemate võimalustega noorte ja noorsootöötajate kaasamiseks Erasmus+ programmis
Kaasamistoetust (ingl inclusion support) saab küsida kahte liiki kulude katmiseks:
Kulud, mis on seotud kaasava tegevuse üldise korraldamisega
ühikupõhine toetus
seda tüüpi toetuse puhul eeldatakse organisatsioonilt toetavaid tegevusi kõigis projekti etappides, vastavalt sihtgrupi vajadustele (tugevam eeltöö, järjepidev tugi ja paindlikkus, põhjalikud järeltegevused ning tugevdatud mentorlus vabatahtlikele)
Kulud, mis on seotud konkreetsete osalejate individuaalsete vajadustega
reaalsetel kuludel põhinev toetus
seda tüüpi toetuse puhul oleneb toetuse andmine konkreetse osaleja takistustest ja vajadustest, et ta saaks osaleda teistega võrdsetel alustel (nt erivahendid või -transport, tugiisiku ehk saatja kaasamine jms).
NB! Mõlema toetusliigi korral on oluline vajaduspõhisus ja põhjendatus.
NB! Kõiki kulutusi peab ette prognoosima ja lisama taotlusesse, tagant järele toetust küsida ei saa.
Kui ei ole vaja, siis ära taotle toetust. Kui see on vajalik, siis mõtle enne läbi, kas toetuse suurus on projekti üldise eelarve suhtes proportsionaalne. Näiteks kui ühepäevasel seminaril on osaleja päevatoetus 48 €, siis 125 € kaasamise lisatoetuse vajadus ja proportsionaalsus on küsitav.
Toetuse vajaduspõhisuse ja põhjendatuse hindamiseks tuleb taotluses põhjalikult kirjeldada:
kaasatavate noorte/noorsootöötajate profiili ja konkreetseid takistusi;
nende kaasamise toetamiseks tehtavaid pingutusi kogu projekti vältel, mis erinevad ülejäänud osalejate toetamisest.
Alljärgnevates tabelites on toodud ülevaade ja mõned näited tegevustest, mida tuleks teha vähemate võimalustega osalejate kaasamiseks lisaks tavapärasele osalejate toetamisele.
Sisu Moodul
Ettevalmistuse etapp
Tegevus
Näide
Määratle täpne vähemate võimalustega noorte sihtgrupp: nende profiil ja vajadused
Ole sihtgrupi kaasamisel strateegiline (kasuta eri kanaleid, sidusrühmi ja meetodeid, et soovitud osalejateni jõuda)
Muud erimeetmed vähemate võimalustega osalejate kaasamiseks projekti
Ole sihtgrupi määratlemisel konkreetne: näiteks geograafiliste takistuste korral määra täpne piirkond ning tee noorte olukorra ja võimaluste analüüs – nt kui palju jõuab piirkonda rahvusvahelise noorsootöö võimalusi?
Alusta koostööd oluliste sidusorganisatsioonidega: näiteks pagulasnoorte kaasamiseks võta ühendust MTÜ Pagulasabiga
Tõlgi projekti teave eri keeltesse, kui soovid kaasata eesti keelt mitte kõnelevaid osalejaid
Tegevuste-eelne ettevalmistus
Tegevus
Näide
Uuri välja projektis osalejate konkreetsed takistused ja mõtle, kuidas neid ületada
Korralda eelkohtumised noortega ja valmistu ühisteks tegevusteks
Kasuta läbivalt personaalset lähenemist – paku abi, tuleta meelde, küsi kaks korda üle, ole ööpäev läbi kättesaadav
Paku grupijuhtide/ koolitajatele/moderaatoritele spetsiifilist ettevalmistust vastavalt sihtgrupi profiilile
Juhenda ka partnereid – iga riigi sihtgrupid on erinevad ja vajavad eri lähenemist
Kaasa osalejaid tegevuskava loomisesse ja veendu, et vähemate võimalustega osalejate vajadustega on seejuures arvestatud
Paku välja võimalikke lahendusi: nt keeleline ja kultuuriline lisaettevalmistus, rahaliste takistuste ületamine, digitaalsete oskuste toetamine jms
Vii esmakordsed osalejad kokku varem projektides osalenutega, et vähendada võimalikke hirme
Kui kaasad erivajadustega või terviseprobleemidega noori, on eriti oluline veenduda võtmeisikute valmisolekus sihtgrupi toetamisel
Kirjelda juba taotluses sihtgruppe ja tugitegevusi eraldi partnerite kaupa
Mõtle, milliste tegevuste kaudu saab luua sallivat õhkkonda ja vältida diskrimineerimist, eriti kui osalejad on hästi mitmekesise taustaga ja varem diskrimineerimisega kokku puutunud
Tegevuste elluviimise etapp
Tegevus
Näide
Paku osalejatele jooksvat tuge olenevalt nende vajadustest
Paku personaalseid, üks ühele refleksioone, mis toetavad ausat ja usalduslikku analüüsi
Aita noori oma hirme ja takistusi tegevuse käigus ületada
Ole valmis konfliktide jms esilekerkivate probleemide operatiivseks lahendamiseks
Väldi osalejate sildistamist: mõtle läbi, kuidas käsitlete vähemate võimaluste ja kaasamise temaatikat kõigi projektis osalejatega
Valmistu koos osalejatega järeltegevuste elluviimiseks pärast kojunaasmist
Määra konkreetsed vastutajad vähemate võimalustega osalejate toetamiseks ja mentori rolli täitmiseks, veendudes, et nad on selleks ette valmistatud
Põhimõte „Raske treeningul, lihtne lahingus“ kehtib ka projekti tegemise kohta – mida põhjalikumalt oled valmistunud oma sihtgrupi toetamiseks, seda vähem pead tegevuste käigus ootamatustega tegelema (näiteks kui islami usku noorsootöötaja keeldub ettenähtud toitu söömast või maapiirkonnast pärit noor ei julge inglise keeles sõnagi öelda)
Järeltegevuste etapp
Tegevus
Näide
Tee koos osalejatega projekti kokkuvõte, kaasa neid analüüsi ja lõpparuande kirjutamise protsessi
Toeta osalejaid järeltegevuste ja teavitustegevuste elluviimisel
Mida paremini on planeeritud järeltegevused, seda suurem on projekti mõju nii osalejatele kui ka laiemalt ühiskonnas
Aita osalejatel analüüsida projekti pikaajalist mõju neile, sh kuidas nad saavad oma kogemust ka muudes eluvaldkondades edaspidi kasutada
Paku uusi osalusvõimalusi ja kindlasti väldi ärakadumist kohe pärast põhitegevuse lõppu, et mitte kaotada loodud usaldust
Vähemate võimalustega noorte sisend projekti analüüsi on hindamatu ressurss, millest edaspidi õppida (nt tulevad esile kitsaskohad, millega ei osanud sihtgrupi puhul enne arvestada)
Mõtle läbi, millised järeltegevused on kaasatud sihtgrupile jõukohased (nt arvesta juurdepääsu digimeediale, kirjatöö või avaliku esinemise sobivust konkreetse osaleja profiiliga) ja mida pead tegema lisatoe pakkumiseks
Pöördu taas kord kaasatud sidusgruppide poole projekti tulemuste levitamiseks ja uute kohalike või rahvusvaheliste osalusvõimaluste pakkumiseks
