Nõuanded
Tihti kaasavad solidaarsusprojekti ellu viivad noored oma tegemistesse ka projektinõustaja. Selleks, et noorte toetamine oleks tulemuslik, oleme kokku pannud juhendmaterjali solidaarsusprojektide juhendajatele. Kui noored on otsustanud nõustajat mitte kaasata, võib see materjal abiks olla tuumikgrupi liikmetele, et mõtestada enda õpikogemust.
Küsimused, mida tiimiga arutada
Sisu Moodul
Küsimus: miks ja kellele?
- Solidaarsusprojekti eesmärgiks on lahendada mõni mure, probleem või kitsaskoht kogukonnas/ühiskonnas. Mis vajadus ajendab teid projekti läbi viima? Mida lahendab teie projekt?
- Solidaarsusprojektide üheks peamiseks eesmärgiks on toetada kohalikke kogukondi. Millise kogukonna heaks teete oma projekti?
- Solidaarsusprojekt on mõeldud laiemale ringile inimestele (või ka olenditele või loodusele) kui ainult projekti kirjutanud noored või nende sõbrad. Keda või mida soovite oma projektiga aidata?
- Pea ka meeles, et ühe solidaarsusprojektiga ei kliimasoojenemist peatada ega kõiki Eesti inimesi rõõmustada. Kes või mis on sinu projekti sihtgrupiks? Kelleni on realistlik jõuda ühe projekti läbi
Küsimus: milline on mõju?
- Solidaarsusprojekti eesmärgiks peab olema positiivne muutus. Mis muutub sinu projekti tulemusena paremaks?
PS. Alati on hea lähtuda sellest, et eesmärk peaks järgima SMART-reeglit.
S – Specific ehk täpne
M – Measurable ehk mõõdetav
A – Achievable ehk teostatav
R – Realistic ehk realistlik
T – Timed ehk ajaliselt määratletud
- Projekti esitanud organisatsioon saab enda vastutuseks võtta projekti ellu viivate noorte toetamine projektiga seotud bürokraatiaga toime tulemisel; sellega peab organisatsioonide roll solidaarsusprojektides piirduma. Solidaarsusprojektide (varjatud) eesmärgiks ei saa olla organisatsioonide eesmärkide või põhitegevuse elluviimine.
Küsimus: mida pidada silmas projekti ellu viimisel?
- Solidaarsusprojekt ei ole vaid projektijuhi soolo, see annab võimaluse õppida ka meeskonnana toimima. Mis on iga projekti tuumikgrupis oleva noore ülesanded ja vastutusalad projekti elluviimisel?
- Solidaarsusprojektides on oluline noorte osalus. ESK programmis tähistab see tegevusi, mille noored on ise algatanud ja viivad ka ise läbi. Kvaliteetses solidaarsusprojektis loovad ja teevad ise teoks enamiku projekti eesmärkide saavutamiseks mõeldud tegevusi. Milliseid tegevusi teete oma projektis ise ning milles vajate tuumikgrupi välist abi?
- Solidaarsusprojekti eesmärgiks on võimaldada seda elluviivatel noortel õppida midagi uut läbi meeskonnatöö, projektitegevuste ja projektiga seotud administratiivsete ülesannete tegemise. Juhul, kui omad juba kogemusi meeskonnaga koos tegusemisel või projekti tegevustega sarnaste tegevuste elluviimisel ning oled ka varem rahastuse taotlemisega kokku puutunud, siis mida uut loodad õppida uue solidaarsusprojekti läbi?
NB! Tegevuste ja teenuste sisseostmise puhul piirdub noorte tegevus peamiselt teenusepakkuja välja valimisega ning arvete tasumisega. Õpimoment sarnaneb seejuures tarbijakogemusele ning jääb solidaarsusprojektide jaoks liiga kesiseks
Probleemkohad, mida vältida
Sisu Moodul
Probleem: projekti raames plaanitud tegevusi ei ole taotluses piisavalt kirjeldatud. Taotlusest ei selgu, milliseid tegevusi viiakse läbi eesmärkide saavutamiseks.
Lahendus: taotlusest (või taotlusele lisatud tegevuskavast) peaks selguma tervikpilt projekti jooksul elluviidavatest tegevustest, sh tegevuste kirjeldus, vastutajad/elluviijad, toimumisaeg jms, ja seda nii täpselt kui võimalik. Eriti hea on, kui taotleja oskab ise näidata, kuidas plaanitud tegevused aitavad projekti aluseks olevat probleemi lahendada ja soovitud eesmärke saavutada.
Näide: taotluses on kirjas, et teeme kaheksa teemaõhtut noortekeskuses. Samas jääb selgusetuks, mis teemaõhtute käigus tehakse. Kindlasti tuleks kirja panna, milliseid teemasid käsitletakse, kes teemad valib, kes teemaõhtuid korraldab, milline on noorte roll ja osalus ning millal need kaheksa teemaõhtut aasta jooksul toimuvad. Samuti tuleks lisada selgitus, miks just teemaõhtud on parim lahendus või tegevus projekti eesmärgi saavutamiseks.
Probleem: projekti eesmärk on organisatsiooni põhitegevuse jätkamine ja aastast aastasse toimuvate ürituste organiseerimine ESK programmi toel.
Lahendus: solidaarsusprojekti mõte ei ole pakkuda organisatsioonidele tegevustoetust, vaid rahastada uudseid lahendusi noorte märgatud probleemidele. Seega tuleks projekti planeerides mõelda võimalikult loovalt ja leida uuenduslikke ideid tegevustest, mida samas piirkonnas või samade noorte poolt varem tehtud ei ole.
Näide: taotluses on kirjas, et projekti tegevuste hulgas on MTÜ aastakoosolek ja iga-aastane noortelaager Kurgjal. Kas need tegevused pakuvad uudseid lahendusi kogukonna probleemidele? Ei paku. Noortelaager võib küll olla osa solidaarsusprojektist, kuid sel juhul tuleks väga täpselt kirjeldada, mille poolest see laager teistest sarnastest tegevustest eristub (konkreetne teemafookus, laiem kogukonna kaasamine ja panustamine jms).
Probleem: projekti põhitegevus on esemete soetamine.
Lahendus: solidaarsusprojektide rahastus on mõeldud noortele nende endi valitud probleemide lahendamiseks ja mitte avalike teenuste eest tasumiseks, mille rahastamine kuulub KOVi pädevusse. Muidugi võib planeerida solidaarsusprojekti koos kohaliku omavalitsusega, et noorte ja KOVi koostööna avalikus ruumis midagi suurt ära teha, ent põhifookus peab siiski jääma noorte endi elluviidavatele tegevustele ja selle käigus õpitavale. Kui on tarvis mingeid esemeid soetada, siis kindlasti tuleb seda põhjendada ja selgitada, et eset ei ole võimalik saada ei rentides, kogukonnast laenates ega taaskasutusest.
Näide: solidaarsusprojekti peamine eesmärk ja põhitegevus ei saa olla parkide valgustamine, tänavate asfalteerimine, linnaväljaku ehitamine, veekogude süvendamine, noortekeskusesse köögi ehitamine vms. Küll aga võib projekti raames ette võtta kogukonda ühendavaid ühistegevusi, näiteks heakorratööd talgute vormis, kus noored saavad ise käed külge panna ja endale jõukohaselt kas avalikke parke või mänguväljakuid koristada, vana laguneva koolimaja välisfassaadi oma joonistustega kaunistada jms.
Probleem: projekti raames plaanitud tegevused põhinevad suures osas teenuste ostmisel ja noored on peamiselt tellija või vahendaja rollis, mitte ise aktiivselt tegevusi ellu viimas.
Lahendus: solidaarsusprojekti keskmes on noorte aktiivne tegutsemine ja selle kaudu õppimine. Plaanitud tegevused peavad olema suures osas noortele endile jõukohased ja elluviidavad põhiteenuseid sisse ostmata.
Näide: solidaarsusprojektiks ei sobi hästi projektid, mille keskmes on koolituste tellimine või vahendamine koolitusfirmadelt, nii et spetsialistid koolitavad ja noorte endi osalus piirdub vaid praktilise korralduse või koolitusel osalemisega. Noortelt noortele tehtud koolitused on aga teretulnud. Samuti ei sobi remondi- või ehitustööd, kui remondi tegemine ostetakse teenusena sisse ehitusfirmalt, noori kaasamata. Noorte endi tehtavad pisiremondi- või ehitustööd on aga teretulnud, kui need aitavad mõnda olulist kogukonna probleemi lahendada.
Probleem: projekti eesmärk või üks põhitegevus on asjade ostmine projekti tuumikgrupile või taotlevale organisatsioonile (rentimise asemel).
Lahendus: solidaarsusprojekti keskmes on noorte aktiivne tegutsemine ja selle kaudu õppimine. Solidaarsusprojekt peab küll olema kasulik noortele ja kohalikule kogukonnale, aga see peab olema mõõdetav muul viisil kui rahas. Noorte õpikogemust on võimalik saavutada ka muul viisil kui asjade ostmise kaudu.
Näide: kohalikule omavalitsusele, noortekeskusele või avalikes huvides tegutsevale organisatsioonile soovitakse osta jalgrattaid, uusi arvuteid ja fotoaparaate. Projekt kestab ühe aasta ja selle aja jooksul kasutatakse rattaid jalgrattamatka korraldamiseks, arvuteid plakatite disainimiseks ja fotoaparaate matka pildistamiseks. Selle idee puhul on selge, et projekti vältel tehtavad tegevused ja selle jaoks ostetav varustus ei ole omavahel kooskõlas. Jalgrattad, arvutid ja fotoaparaadid jäävad veel pikka aega pärast projekti lõppu taotleja kasutusse, kuigi projekti vältel kasutati neid ehk paar-kolm korda. Sel juhul tekib küsimus, kas projekti eesmärk oli viia noored jalgrattamatkale või osta ESK programmi toel uut varustust. Üldreegel solidaarsusprojektide puhul on see, et ostmise asemel tuleb kallimaid esemeid rentida.
