Jäta navigatsioon vahele

Teksti suurus

Kontrastsus

×

Abiks taotlemisel

Enne koostööprojekti esitamist, soovitame tutvuda alljärgnevate abistavate materjalidega:

Sisu Moodul

  1. Projekti kirjutamiseks tasub varuda aega ja sellesse tuleks kaasata projektipartnereid. Projektitaotluse kirjutamine võtab sageli planeeritust kauem aega ja projekti lisadokumentide (näiteks partnerluse mandaadid) koostamine võib jääda venima. Seetõttu on mõistlik vältida taotluse kirjutamise viimasele minutile jätmist. Projekti viiakse ellu koostöös partneritega ning nende huvid, vajadused ja soovid peaksid olema kajastatud juba taotluses. Üheskoos projektitaotluse kirjutamist võib lihtsustada taotluses inglise keele kasutamine.
  2. Projekti kirjutades on oluline selge keelekasutus. See tähendab, et kirjapandud tekst peaks olema üheselt mõistetav ja lihtsasti arusaadav. Sageli esineb taotlustes uhkelt kõlavat ja ebamäärast sõnavara, mis ei oma suuremat tähendust. Niisugune ebaselge keelekasutus varjab tihtipeale lihtsalt seda, et projekti aspektid ei ole detailideni läbi mõeldud. Projekti hindamisel raskendab ebaselge keelekasutus ideedest arusaamist ja seetõttu pigem vähendab projekti punktisummat.
  3. Pikem projektitaotlus ei ole alati parem. Iga projekt on erinev, kuid praktika on näidanud, et väga pikad projektitaotlused ei ole kõige edukamad. Projektitaotluse üleliigne pikkus võib viidata erinevatele projekti probleemidele. Taotlus võib olla kirja pandud ebaselges keeles, mis üldiselt pikendab teksti; taotluses võib esineda üleliigseid mõttekorduseid või ehk on ühte taotlusesse lihtsalt planeeritud liialt palju erinevaid tegevusi. Kui taotlus on üle 200 lehekülje, on soovitatav see enne esitamist kriitiliselt üle vaadata ja võimaluse korral eemaldada kõik ebavajalik.
  4. Hea projektiidee saab alguse reaalsest vajadusest. Üldiselt on projektides hästi kirjeldatud projekti temaatika olulisust ühiskondlikul tasandil. Samas on sageli puudu projekti vajaduse ja sihtrühma huvide kirjeldus rohujuure tasandil. Näiteks kui projekti eesmärk on töötada välja käsiraamat noorsootöötajate IT-oskuste arendamiseks, tuleks selgitada just noorsootöötajate vajadust selle projekti väljundi järele. Seega tuleks märkida, miks on neil niisugust käsiraamatut oma töös vaja, mis olukordades nad seda kasutaksid, kui paljudel noorsootöötajatel võiks olla materjalide vastu huvi ja kuidas nad leiavad kõigi muude tööülesannete kõrvalt aega käsiraamatu kasutamiseks. Siinkohal võib tugineda ka mõne sobiliku uuringu andmetele. Kindlasti ei piisa aga lihtsalt nentimisest, et IT-oskused on tänapäeva maailmas olulised ja noorsootöötajad peaksid end sel teemal harima.
  5. Projektipartnerite arv ja valik peab olema selgelt põhjendatud. Liiga paljude partnerriikide kaasamine muudab projekti praktilise korralduse keerukamaks, sest kõiki tegevusi tuleb kooskõlastada suurema hulga inimestega. Lisaks muudab see projekti kulukamaks ja vähem kulutõhusaks. Hästi toimiva projekti korral on partnerite vahel usaldus ja iga partner toob endaga kaasa tegevuste elluviimiseks vajalikke teadmisi ja ressursse. Partnerite valikul tasub alati mõelda, mis juhtuks, kui konkreetne partner projektis ei osale. Kui midagi erilist ei juhtu, on partner ilmselt teie projektiidee elluviimiseks ebavajalik ja tasub kaaluda partnerist loobumist. Partnerite kaasamisel ei ole hea põhjendus lihtsalt projektitegevuste laiendamine veel ühte riiki.
  6. Projekti eelarve peab olema koostatud kokkuhoidlikult. Erasmus+ programmi eelarve tuleb Euroopa Liidu maksumaksjatelt ehk ka sinult endalt. Seetõttu ei ole sobilik projekti eelarvet üles paisutada. Eriti tasub läbi mõelda projekti pikkus. Kui projektitegevusi on võimalik teostada ühe aastaga, ei ole mõistlik projekti kahe aasta peale venitada, et saada rohkem rahastust.
  7. Strateegilise projekti intellektuaalne väljund peab olema uuenduslik ja reaalse elu olukordades kasutatav. Kindlasti tasub enne projekti kirjutamist uurida põhjalikult juba olemasolevaid materjale. Sageli soovitakse projektide käigus välja töötada käsiraamatuid, mille sarnaseid leiab lihtsalt paariminutilise otsinguga internetis. Mõistlik on ka projektitaotluses kirjeldada juba olemasolevaid materjale ja ära märkida, mille poolest on teie loodav intellektuaalne väljund olemasolevast erinev ja kindlasti eraldiseisvalt vajalik. Mõelda tasub ka intellektuaalse väljundi kasutamise ja levitamise mugavusele – kuigi paberkujul käsiraamatuid on võrdlemisi lihtne toota, ei ole need alati lõppkasutaja jaoks kõige paremad.
  8. Projekti tegevused peavad vastama nende eesmärkidele. Rahvusvaheliste projektikohtumiste eesmärk on kooskõlastada ja koordineerida projekti üldiseid tegevusi. Nende põhifookus ei tohi olla intellektuaalse omandi väljatöötamisel, osalejate kogemuste vahetamisel vms. Õpirände tegevuste eesmärk on KA2 projekti korral aidata kaasa intellektuaalse väljundi loomisele ja õpiränne ei tohiks olla lihtsalt projekti üldisel temaatikal põhinevad koolitused. Noorte kaasamine õpirände tegevustesse on pigem erand ja peab olema väga hästi põhjendatud. Projekti tulemuste levitamise sündmused on ette nähtud projekti intellektuaalse väljundi levitamiseks sobivatele sihtrühmadele. Nendel sündmustel peavad osalema inimesed, kes on huvitatud loodud väljundi kasutuselevõtmisest ja kindlasti ei ole sobiv kavandada sündmusi n-ö inimestele tänavalt. Levitamise sündmus peab olema piisava kestusega – näiteks ei ole sobilik 15-minutiline PowerPointi esitlus.
  9. Projekti tulemuste levitamisele tuleb mõelda varakult. Tihtipeale töötatakse projektides välja suurepärased vahendid noorsootöötajatele, kuid neid ei võta kasutusele, sest puudub tõhus tulemuste levitamise strateegia. Seetõttu ei saavuta projekt soovitud mõju noortevaldkonnale ja kogu vaevaga tehtud töö väärtus kahaneb. Projekti tulemuste levitamisel tuleb hoolikalt läbi mõelda, milline on sihtrühm ja nende huvi projekti väljundite vastu. Kindlasti ei ole mõistlik eeldada, et kõik noorsootöötajad on kohe teie tegevustest huvitatud. Sobivate teavituskanalite valimisel tasub mõelda enda käitumisharjumuste peale. Kui sina ei süvene võõralt e-posti aadressilt saadetud materjalide sisusse, ei tee seda ilmselt ka sinu sihtrühm.
  10. Projekti kirjutamisel on võimalik saada abi noorteagentuurilt. Enne iga taotlustähtaega on võimalik projektitaotlus esitada eeltähtajaks. Eeltähtaeg pakub võimalust saada sisulist tagasisidet taotluse kohta ja seda enne lõplikku tähtaega täiendada. Lisaks pakub noorteagentuur ka taotlejatele pikaajalist mentorlust, mitmesuguseid projektikirjutamise koolitusi ja alati on võimalik küsida nõu noortevaldkonna arendusprojektide koordinaatorilt.

Kommenteeritud taotlusvormist on võimalik lugeda agentuuri poolseid märkuseid ja täpsustusi taotlusvormis kirjas olevate küsimuste kohta. Nende lugemine võib olla abiks küsimustele asjakohaste vastuste kirjutamisel. Komenteeritud taotlusvorm asub SIIN.

Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuuri noorteprogrammide keskus pakub iga taotlusvooru eel eeltähtaja nõustamist, kus on võimalik saada tagasisidet oma projektiideele ja abi taotluse kirjutamisel. Nõustamise ja eeltähtaegade kohta saab pikemalt lugeda SIIN.

Juhul kui pärast antud materjalide läbi töötamist on endiselt küsimusi taotlemise kohta, võib ühendust võtta noortevaldkonna arendusprojektide koordinaatoriga (Heiki Viisimaa heiki.viisimaa@harno.ee 62 68 960 )