Rahastusreeglid
Korraldustoetus
|
|
Reisikulu
|
|
Individuaalne toetus
Vajadusel: elamiskulud on võimalik katta enne ja pärast tegevust toimuvat sõiduaega. Tavapärast reisitoetust saavad osalejad ja saatjad maksimaalselt kahe reisipäeva ulatuses ning keskkonnasäästliku reisimise korral maksimaalselt kuue reisipäeva ulatuses
|
Riikide grupp 1: 107 – 191 EUR Norra, Taani, Luxemburg, Island, Rootsi, Iirimaa, Soome, Liechtenstein.
Riikide grupp 2: 95 – 169 EUR Holland, Austria, Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Hispaania, Küpros, Kreeka, Malta, Portugal.
Riikide grupp 3: 84 – 148 EUR Sloveenia, Eesti, Läti, Horvaatia, Slovakkia, Tšehhi, Leedu, Türgi, Ungari, Poola, Rumeenia, Bulgaaria, Põhja-Makedoonia, Serbia.
Konkreetse baastoetuse määrab iga agentuur grupi vahemiku järgi. Baastoetuse määr on 14 päeva ulatuses. Alates 15. päevast on makstav toetuse määr 70% baastoetusest. |
Kaasamistoetus
|
Kulud, mis on otseselt seotud vähemate võimalustega noorte, grupijuhtide ja saatva isiku osalusega, mis ei ole kaetud reisikuludest või individuaalsest toetusest. |
Ettevalmistav kohtumine
Ettevalmistav kohtumine leiab aset selles riigis, kus toimub projekti põhitegevus. Selle kestus ei ole kindlaks määratud, kuid tavaliselt on see lühike. Ettevalmistavast kohtumisest võivad osa võtta organisatsiooni esindajad, koolitajad, kes osalevad ka põhitegevuses. Rahastus katab ainult ühe organisatsiooni esindaja osalust. Vastuvõtva organisatsiooni esindaja osalusele ei ole rahastust ette nähtud.
|
|
Keeletoetus
|
|
Erikulud
|
|
Sisu Moodul
Rahastuse üldpõhimõtted
- mittekasumlikkus – antava toetuse eesmärgiks ega tulemuseks ei tohi olla toetusesaajale kasumi tootmine
- ei topeltrahastamisele – igal toetusesaajal on õigus saada ühele ja samale projektile ELi eelarvest ainult üks toetus
- toetus ei ole tagasiulatuv – Erasmus+ programmist ei saa tagasiulatuvalt rahastada juba toimunud projekte ega projektitegevusi
Reisikulude arvestamine
Eelarve koostamisel peab teekonna mõõtmiseks kasutama Euroopa Komisjoni loodud vahemaa kalkulaatorit. Vahemaa tuleb arvutada linnulennult reisi alguspunktist (milleks vaikimisi on saatva/vastuvõtva organisatsiooni asukoht) projekti toimumiskohta (ühes suunas, nt Kuressaare–Rooma), kuid selle eest ette nähtud summat tuleb kasutada edasi-tagasisõiduks. Erandina võib käsitleda vaid juhtumeid, kus reisi alustamise transpordisõlm (nt Tallinna lennujaam) asub kaugemal kui reisi alguspunkt (nt Kuressaare), sel juhul võib reisi alguspunktiks panna antud transpordisõlme.
Näide: Kuressaare–Rooma 1948 km vs. Tallinn–Rooma 2125 km. Viimane on sobiv vaid juhul, kui reisitakse Tallinna lennujaamast.
Liikuva tegevuse puhul peaks taotleja kõikide toimumiskohtade vahelised vahemaad kokku liitma ja valima koguarvule vastava reisi pikkuse vahemiku.
Näide: osaleja on pärit Madridist (Hispaania) ja ta osaleb liikuvas tegevuses, mis toimub esmalt Tallinnas ja seejärel Vilniuses. Taotleja peab tegema järgmist:
- arvutama vahemaa Madridist Tallinna (2893,12 km) ja Tallinnast Vilniusesse (529,19 km) ning need kokku liitma (3422,31 km);
- valima reisi pikkuse vahemiku (st 3000–3999 km);
- tegema kindlaks ELi toetuse, mille abil saab katta kulud, mis kaasnevad osaleja reisimisega Madridist Vilniusesse (Tallinna kaudu) ja tagasi (530 eurot).
Süsteemiarendus- ja teavitustegevused
Otsesed tegelikud kulud, mis on seotud lisategevuste elluviimisega.
Kaudse kuluna on rahastamiskõlblik kindlamääraline summa, mis ei ületa 7% projekti abikõlblikest lisategevuste otsestest kuludest ning millega kaetakse toetusesaaja üldised halduskulud, mida saab seostada lisategevustega (nt elektri- või internetiarved, ruumidega seotud kulud, alalise personali kulud jne).
Taotleja peab põhjendama nende kulude vajadust ja eesmärke ning agentuur peab need heaks kiitma. Nende tegevuste jaoks saab kasutada kõige enam 10% projekti kogukuludest. Toetusega saab katta kuni 80% abikõlblikest lisategevuste kuludest. 20% lisategevuste kuludest peab olema omafinantseering.