Kuidas teha?

Noortevahetuse korraldamine on meeskonnatöö. Seega on esimene samm koguda enda ümber sellest ideest huvitatud inimesed (sõbrad, koolikaaslased jt) ja panna kokku projektimeeskond. Soovituslikult on korraldusmeeskonnas vähemalt neli noort. Osalevad noored peavad olema vanuses 13–30 aastat.

Kui noortegrupp on koos, leidke sellele grupijuht. See võib olla näiteks noorsootöötaja, õpetaja, treener, huviringi juhendaja jt, aga ka üks noor teie meeskonnast, kui tal on piisavalt kogemust ja oskusi, et gruppi juhtida ja meeskonnale tuge pakkuda. Grupijuht peab olema vähemalt 18-aastane (vanuse ülempiiri ei ole).

Noortevahetuse teema valimisel lähtuge iseendi huvidest ja sellest, mis teile oluline tundub. Kas teid huvitab keskkond, ettevõtlus, rahvakultuur? Või tahaksite tegeleda hoopis mõne ühiskondliku teemaga nagu hoolivus, kogukondlik aktiivsus, võrdsed võimalused jms? Noortevahetust on võimalik korraldada mistahes teemal.

Lisaks mõelge läbi, miks tasub projekti teha just teiste noortega koos. Mida annab teie ideele juurde rahvusvaheline partnerlus? Milline on teie ja partnerite ühine eesmärk ehk olemasolev probleem või kitsaskoht, mida sooviksite projekti kaudu uurida ja/või lahendada?

Noortevahetuse korraldamiseks on vaja vähemalt üht partnerit mõnest ELi või ELi naabruspiirkonna riigist. Partnereid võib olla ka rohkem. Oluline on, et teie partnerid oleksid projekti elluviimisest samavõrd huvitatud kui teie ise, ning valmis projekti planeerimisse ja korraldamisse panustama. Kui teete projekti koostöös programmi partnerriikidega, peate arvestama, et taotlust on võimalik esitada ainult programmiriikide Erasmus+ agentuuridele.

Partnerite otsingul alustage isiklikest kontaktidest (sõbrad, sõpruskoolid jm). Kui see tulemuseni ei vii, külastage partneriotsingute portaali OTLAS, kust leiate tuhandeid organisatsioone üle Euroopa. Registreerige oma grupp ja idee ning otsige sealt sarnase tegevusvaldkonna või huviga organisatsioon või noortegrupp ja võtke nendega ühendust.

Saate ka ise mõne juba olemasoleva ideega liituda ja hakata noortevahetust ellu viima projektipartnerina. Liituda tasub just sellise ideega, mis sobib teie enda huvidega. Sealjuures on väga tähtis, et panustaksite projekti kõikidesse etappidesse, töötaksite üheskoos ja ühise eesmärgi nimel ning õpiksite sellest kogemusest nii palju kui võimalik.

Kui projektist huvitatud partnerid on leitud, mõelge üheskoos läbi kõik tegevused, mis on vaja noortevahetuse õnnestumiseks ellu viia (tegevusprogrammi kokkupanek, eelarve koostamine, majutus, toitlustus, transport, taotluse esitamine jm).

Jagage partnerite vahel ja ka oma grupi sees ära rollid ning leppige kokku, kuidas üksteist arenguga kursis hoidma hakkate. Planeerige oma tegevusi ja määrake koos tähtajad. 

Kohe alguses peaks partneritega läbi rääkima järgmised küsimused:

• Millal noortevahetus aset leiab? Sellest oleneb, millal tuleb noortevahetuse taotlus esitada programmi Euroopa Noored rahvuslikesse büroodesse. Aastas on programmil Erasmus+: Euroopa Noored kolm  taotlustähtaega.

• Millises riigis noortevahetust teha? Otsustage ise! Noortevahetus peab toimuma ühe projektis osaleva partneri (noortegrupi või organisatsiooni) koduriigis ja üldiselt esitatakse taotlus selle riigi Erasmus+ agentuurile, kus projektitegevused toimuma hakkavad.

• Kui pika noortevahetuse teeme? Pikkusega ei maksa üle pingutada, sest esmaseks rahvusvaheliseks kogemuseks piisab ka 8–10 päevast. Noortevahetus ehk aeg, mille jooksul noortegrupid kohtuvad, võib kesta minimaalselt 5–21 päeva. Sellele eelneb ettevalmistusaeg ning järgnevad analüüs ja kokkuvõtete tegemine, soovitavalt ka järeltegevused.

Mis tegevusi noortevahetuses tegema hakkame? Kõikidel partnergruppidel tuleb koos läbi arutada, mida noortevahetuse päevadel tehakse, ehk läbi mõelda ja kirja panna noortevahetuse programm (programmi näidise leiad taotlusvormi lõpust).

Programm peab sisaldama:

• noorte üksteisega tutvumist ja ühtse grupi moodustamist projekti esimesel päeval;
• teema ja eesmärkidega seotud sisulisi tegevusi;
• nende tegevuste analüüsi ja tagasisidet iga päev ning noortevahetuse lõpus;
• vaba aja tegevusi.

Oluline on, et tegevused oleksid mitmekesised ning ülekaalus oleksid noorte endi ette valmistatud ja ellu viidud tegevused: grupitööd, arutelud, simulatsioonid, väliüritused jm mitteformaalset õppimist pakkuvad tegevused.

Mida programmi koostamisel silmas pidada?

• Mitmekesised meetodid: kohe pärast teema valikut tasub koos aru pidada, kuidas teie grupp valitud teemaga tegeleda tahab ja milliseid töömeetodeid kasutada soovite. Valige sobivad meetodid koos partneritega, sest ühine arutamine ja otsustamine paneb noortevahetusele hea aluse. Valitud meetodid peavad sobituma noortevahetuse teema ja eesmärkidega, samuti vahetuses osalevate noorte võimete, oskuste, päritolu ja vajadustega. Sobivaid meetodeid võid otsida näiteks mitteformaalse õppimise kodulehelt.

• Kultuuridevaheline õppimine (KVÕ): käsitledes noortevahetuse raames ühist huvi pakkuvat teemat koos eri rahvuste esindajatega, on teil võimalus lähemalt tutvuda üksteise kultuuride sarnasuste ja erinevustega, neist paremini aru saada ja neid oma elus arvestama õppida. Kõik see aitab vähendada negatiivseid eelarvamusi ja stereotüüpe ning vältida nende kujunemist. Leidke oma tegevustesse läbivalt näiteid igast osalevast riigist ja tekitage arutelu. Kultuuridevahelist mõõdet saab lisada igasse teemasse, kuid see nõuab teema ettevalmistamisel eeltööd. Vabal ajal jätke osalejatele võimalus tutvuda erinevate asjakohaste materjalidega, nt lugemisnurgas või seintel, raamatu, ajalehe, filmi, piltide, muusika vm kujul.

• Analüüs: analüüsige õpitut nii jooksvalt kui ka noortevahetuse lõpus. Noortevahetuses on soovitav kasutada erinevaid analüüsimeetodeid (suulist, kirjalikku, kunstilist jm). Analüüsi kasutamine aitab noorel paremini märgata ja aru saada, mida ta päeva jooksul õppinud on, luua seoseid igapäevaeluga ning seeläbi õpitut laiemalt mõtestada ja kinnistada.

Vaata ka mitteformaalse õppimise veebilehte www.mitteformaalne.ee.

Noortevahetuse elluviimiseks saab taotleda toetust Erasmus+: Euroopa Noored programmist kolm korda aastas. Selleks tuleb esitada taotlus vastaval e-vormil tähtajaks ühe projektis osaleva partneri Erasmus+ agentuurile. Eestis on selleks Noorteagentuur.

Oluline on meeles pidada, et projekti kulutusi saate (eduka taotluse korral) teha kõige varem 3 kuud pärast taotlustähtaja möödumist. Seega, kui tahate noortevahetust ellu viia näiteks suvel, tasub silmas pidada talvist/kevadist tähtaega.

Taotluse esitab üks organisatsioon või noortegrupp kõikide projekti partnerite eest oma koduriigi Erasmus+ agentuurile.

Kui taotlusvormi avate, siis vaadake see esmalt rahulikult läbi ja võtke aega süvenemiseks. Oluline on vastata kõikidele suunavatele küsimustele alapeatükkide juures ning pöörata tähelepanu sellele, et kirjapandud mõtted oleksid selged ja arusaadavad, sest selle info põhjal tehakse projekti rahastamise otsus. Veenduge ka eelarve korrektsuses. Taotluse täitmise protsessi kohta loe pikemalt siit.

Kui soovite saada projekti kohta sisulisi kommentaare, saatke oma taotluse elektrooniline versioon eeltähtajaks.

Kui teie taotlus on edukas, sõlmitakse teiega rahastusleping ja saate asuda taotluses kirjapandu kohaselt ja Erasmus+ rahastusreegleid järgides projektikulutusi tegema. Pärast lepingu allkirjastamist kantakse teie märgitud pangakontole 80% teile määratud toetusest. Ülejäänud kuni 20% kantakse teile pärast projekti lõpparuande esitamist ja heakskiitmist.

Projekti elluviimisel tuletage endale ja oma partneritele meelde kvaliteedikriteeriume ja Noorteagentuuri häid soovitusi nende jälgimiseks.

Üldjuhul peaksite edaspidi tegutsema vastavalt tegevusprogrammile ja taotlusvormis kirja pandud teabe kohaselt. Siiski, suure tõenäosusega ei lähe kõik plaanipäraselt ja projektis tuleb ette muudatusi. Väga oluline on, et annaksite kõikidest projektiga seotud muudatustest kohe teada noorteprojektide koordinaatorile või konsultandile.

Kindlasti tuleb Noorteagentuuri noorteprojektide koordinaatoriga enne nõu pidada, kui muudatused puudutavad grupiliikmete arvu, projekti kestust (sest need muudavad üldjuhul ka projekti eelarvet), partnerite vahetamist, rahastust või sisulisi tegevusi.