Noorsootöötajate õpiränne
Noorsootöötajate õpiränne toetab noorsootöötajate erialast arengut rahvusvaheliste seminaride, koolituste, kontaktseminaride, õppevisiitide ja muu sarnase kaudu.
2025. aasta esimene taotlustähtaeg noorsootöötajate õpirännete projektidele on 12. veebruar. Vaata kõiki Erasmus+ programmi taotlustähtaegu siit.
Lisaks pakutakse töövarjutamise ja -jälgimise võimalusi välisriikide aktiivsetes noorsootööorganisatsioonides. Kõiki neid tegevusi saab kombineerida ning kohandada inimese vajadustele ja soovitud mõjule.
Programmis osalevate noorsootöötajate erialane areng aitab kaasa ka organisatsiooni arengule ja jätab selge märgi osalenu tööle noortega. Kõiki omandatud õpiväljundeid, sealhulgas materjale, meetodeid ja tööriistu peaks edasi levitama ja arendama. Sellega arendatakse kogu noorsootöö valdkonda ja toetatakse noortepoliitika kujundamist.
Vajad nõu?
Q! äpp aitab sul kirjutada kvaliteetset projekti. Sealt leiad palju suunavaid materjale ja küsimusi, mille peale projekti kirjutades tasuks mõelda.
Küsi lisateavet!
Kui sul on huvi viia ellu noorsootöötajate õpirände projekti, kuid sa ei ole päris kindel oma idee sobivuses programmiga Erasmus+: Euroopa Noored, siis võta ühendust noortevaldkonna õpirände koordinaatoriga.
Korduma kippuvad küsimused
Mis keeles peab taotluse kirjutama?
Eesti agentuurile esitatud taotlus peab olema kirjutatud kas eesti või inglise keeles.
Kes saavad osaleda noorsootöötajate õpirändes?
Osalema oodatakse noorsootöö tegijaid, kellel on vaja arendada oma oskusi igapäevatöös noortega. Noorsootöötajate õpiränne ei ole mõeldud õpetajatele, välja arvatud need õpetajad, kes töötavad noortega ka väljaspool formaalharidust (nt huviringide juhendajad). Osalejatele vanusepiirangut ei ole.
Kas süsteemiarendus- ja teavitustegevuste toetuse eest võib arendada organisatsiooni kodulehekülge?
Ei või. Lähtuda tuleb üldisemalt noortevaldkonna arendamisest. Seda saab teha näiteks uuenduste rakendamise kaudu või edendades noorsootöö tunnustamist. Loodavate tööriistade ja praktika korral on oluline, et neid saaks kasutada ka teised organisatsioonid.
Mis on eelkohtumine?
Ettevalmistava külaskäigu eesmärk on tagada tegevuste kvaliteet. Selleks tehakse korraldustööd. Kohtumisel saab luua usaldust ja mõistmist ning kindlad partnerlussuhted osalevate organisatsioonide ja inimeste vahel. Taotluses peab põhjendama ettevalmistava külaskäigu vajadust, eesmärke ja osalejate koosseisu.
Kes saavad osaleda eelkohtumisel?
Toetust saab anda kõige enam kahele osalejale osaleva organisatsiooni ja tegevuse kohta. Peale selle saab toetust anda ühele juhendajale eelkohtumise kohta. Rahastamiskõlblikud osalejad on osalevate organisatsioonide esindajad ning põhitegevuses osalevad koolitajad ja juhendajad, välja arvatud osalejad vastuvõtvast organisatsioonist! Teisisõnu: eelkohtumise toetust ei saa eraldada vastuvõtva organisatsiooni osalejatele. Ettevalmistavad külaskäigud toimuvad ühe vastuvõtva organisatsiooni riigis enne õpirände algust.
Milliseid tegevusi ei tohi noorsootöötajate õpirändes teha?
Järgmised tegevused ei ole rahastamiskõlblikud: akadeemilised õppereisid; tegevused, mille eesmärk on teenida rahalist kasu; tegevused, mida võib lugeda turismiks; festivalid; puhkusereisid; esinejate ringreisid, korralised koosolekud.
