Osalejatele

1. Programm „Hooliv klass“ koolitajate koolitus.
2. Koostöös koolitajaga klassi väljakutsete kaardistamine ja eesmärkide seadmine.
3. Kahepäevane koolitus kooli tugimeeskondadele:
   • programmi „Hooliv klass“ tausta, teooria ja lähenemise mõistmine;
   • teadmised programmi põhimõtetest, sh motiveeriva intervjueerimise (MI) lähenemisest, ja nende praktiseerimine;
   • ettevalmistus noortekoolituseks;
   • suhtlemisoskuste ja meeskonnatöö praktiseerimine;
   • eesmärkide seadmine, tegevusplaani koostamine – rollide ja vastutuse jagamine programmi põhimõtete rakendamiseks oma igapäevatöös ja koolikeskkonnas.
4. Kahepäevane koolitus klassile noortelaagris (10. klassile toimuvad eraldi koolitused), mille väljundid on:
   • arusaamine, mis on hoolimine, ja selle märkamine;
   • kogemus, mis juhtub, kui mina ei hooli või minust ei hoolita;
   • oskus konflikte rahumeelselt lahendada;
   • oskus väljendada enda tundeid teisi haavamata;
   • kogemus klassikaaslaste ja iseenda hoolivast käitumisest ja selle tulemustest;
   • valmisolek teha koostööd klassijuhataja ja klassikaaslastega;
   • teadmine ja oskused, kuidas hoolivust väljendada;
   • klassijuhataja ja klass kui üks meeskond: koos õppimine ja koos hoolivuse teele minemine ühiseid eesmärke seades;
   • klassijuhataja ja tugimeeskonna jaoks koolitusel õpitu rakendamine ja koolitajate mudeldamine.
5. Kahepäevane koolitus kooli tugimeeskondadele:
   • programmi protsessi hindamine;
   • muutuste juhtimine ja mõtestamine;
   • koostöö kolleegidega ja kolleegide toetamine;
   • keeruliste olukordade lahendamine;
   • suhtlemisoskuste praktiseerimine;
   • programmi tegevuste jätkamine pärast programmi lõppu;
   • tulemuste tutvustamine ja kogemuste jagamine osalenud koolide vahel.
6. Programmi läbivalt toimub mentorlus klassijuhatajale – kohtumised koolitaja ja klassijuhataja vahel.
7. Koolitus- ja mentorlustegevuste kõrval viib klassijuhataja koos oma klassi ja tugimeeskonnaga ellu hoolivust ja meeskonda toetavaid tegevusi oma klassis ja koolis.

Programm „Hooliv klass“ on noorsootöö ja mitteformaalse õppimise põhimõtetest (õppijale suunatus ja õppija arengu kesksus, läbipaistvus, konfidentsiaalsus, vabatahtlikkus, õppija osalus ja demokraatlikud väärtused) lähtuv programm, mille aluseks on motiveeriva intervjueerimise lähenemine (Miller & Rollnick, 2013, 2002, 1991). Motiveeriv intervjueerimine põhineb Carl Rogersi kliendikesksel teraapial ning lähtub enesemääratlemise teooriast (Self-Determination Theory – SDT (Markland, Ryan, Tobin & Rollnick, 2005)). Enesemääratlemise teooria kohaselt püsib käitumuslik muutus kauem, kui see tuleneb inimese enda määratud põhjustest ning soovidest, ning vähem, kui muutus on motiveeritud väliselt või mitteautonoomselt. Teooria kohaselt saab muutumise sisemist motivatsiooni toetada viisil, mis arvestab kolme põhilise inimvajadusega:

• isikliku autonoomia vajadus (vajadus kogeda oma käitumist enese kontrolli all olevana);
• seotuse vajadus (usk, et teised väärtustavad inimese tundeid, mõtteid ja tõekspidamisi);
• pädevuse vajadus (usk, et inimese käitumine on eesmärkide saavutamiseks tõhus).

Rogers rõhutab, et arenemise ja eneseaktualisatsiooni saavutamiseks on vaja keskkonda, mis pakub ehedust (avatus, enda avamine), aktsepteerimist (tingimusteta positiivne suhtumine) ja empaatiat (kuulatakse ja mõistetakse). Indiviididel on tohutud ressursid enese mõistmiseks ning minakäsitluse, põhisuhtumiste ja enda juhitud käitumise muutmiseks. Neid ressursse saab kasutada siis, kui selleks on loodud sobiv keskkond. Õppimise võimalikkus sõltub keskkonnast, mis peaks olema noore jaoks turvaline, samuti noorte omavaheliste suhete ning noore ning täiskasvanu suhete olemusest ja kvaliteedist.

Koolitusprotsess on üles ehitatud motiveeriva intervjueerimise (MI) vaimsuses: koostööle kaasamine (partnerlus), aktsepteerimine (austus), kaasaelamine (hoolimine), esilekutsumine.

Noortele suunatud koolituste ja tegevuste alused lähtuvad kaasava noorsootöö põhimõtetest ning praktikast. Põhimõtted on kooskõlas efektiivse õppimiskeskkonna tunnustega, kus kesksele kohale on tõstetud õppija ja tema vajadused (Istance & Dumont, 2011; Õuemaa, 2013). Programmi koolitustel tuginetakse noorsootöö kutse-eetika põhimõtetele ja need on üles ehitatud lähtuvalt teadmisest, et käitumist õpitakse ümbritsevas keskkonnas nähtud käitumise mudeldamise ja jäljendamise abil. Noorte sotsiaalse maailma vaatlemise võimete arendamine on kasulik nii nende endi õppimise ja arengu jaoks kui ka õppimise võimekuse suurendamiseks sotsiaalsetes rühmades. Õppimine on vastastikune, kuna inimesed mõjutavad suheldes üksteist (Bandura sotsiaalse õppimise teooria).

Programmi missiooniks on inimõiguste kultuuri arendamine koolis ja sedakaudu ka ühiskonnas. Inimõiguste kultuur tähendab Jospeh Wronka sõnade järgi „elatud teadlikkust“ inimõiguste alusväärtustest (inimväärikus, võrdsus, vastastikune austus), mis väljendub meie igapäevases käitumises üksteise suhtes.

Programmi tulemuslikkuse mõõtmiseks rakendatase heaolu ja käitumisteadlikkust uurivaid küsimustikke (nn heaolu märklaud) nii õpilastele kui ka õpetajatele. Lisaks kaardistab klassijuhataja enda klassi õpilaste käitumise ja koostöö enne ning pärast programmi tegevusi.

Heaolu märklaudade analüüs näitab positiivset muutust programmis osalenud õpilastegruppide keskmistes hinnangutes, mis peegeldab suuremat teadlikkust enda sotsiaalsetest oskustest, kõrgemat oskuste taset ja subjektiivset heaolu.

Sarnast positiivset arengut peegeldavad ka muutused õpetajate hinnangutes, mis antakse klassi käitumist ja heaolu kirjeldavatele näitajatele. Kokkuvõttes tajusid õpetajad muutust õpilaste oskustes suuremana kui õpilased ise.

Tulemuslikkust kinnitab ka koolitajate tagasiside, mis põhineb igakuistel kohtumistel klassijuhatajatega, samuti näitavad koolide kokkuvõtted programmi lõpus, et programmi abil on juurutatud jätkusuutlikud tegevused, mis toetavad hoolivusele suunatud käitumist klassis.