Kultuuridevaheline suhtlus
Noorteprojektide üheks oluliseks aspektiks ja ka väärtuseks on kultuuridevaheline õppimine. Kultuuridevahelise dialoogi alus on uudishimu ja soov mõista teisest kultuurist inimest.
Sageli arvatakse, et kultuuridevaheline õppimine toimub iseenesest, kui erinevatest rahvustest noored tutvustavad oma toitu ja rahvatantsu või ööbivad koos ühes toas. Kultuuridevaheline õppimine toimub grupis küll alateadlikult, kuid see protsess vajab siiski teadvustatud suunamist ja juhendamist, et luua soodne pinnas dialoogiks.
Kultuuridevaheline dialoog tekib siis, kui noorteprojektis on saavutatud selleks sobiv õhkkond: noored tunnevad end (vaimselt) turvaliselt, on huvitatud teistest kultuuridest ning soovivad teada saada, miks ja kuidas on tekkinud kultuuridevahelised erinevused.
Kuidas kultuuridevahelise dialoogi loomisele kaasa aidata?
- Veenduge, et kõik noorteliidrid räägivad noortega kultuuridevahelisest õppimisest juba ettevalmistusprotsessi käigus.
- Püüdke sõnastada, mida tähendab kultuuridevaheline õppimine teie jaoks.
- Mõelge läbi, mida tahaksite teada teises keeles kõnelevalt noortelt ja kuidas võiks seda küsida.
- Enne projekti algust kaardistage, millised stereotüübid on noortel projektis osalevate rahvuste kohta, ja hiljem analüüsige, kas ja mil määral need eelarvamused kinnitust leidsid.
- Noorteprojekti sisu kavandades mõelge, kuidas panna noori arutelu käigus märkama, kuidas meie seisukohad peegeldavad kultuurilist kuuluvust.
- Igapäevase refleksiooni käigus suunake noori mõtlema, mida uut nad teiste kultuuride kohta teada said ja kas kuidagi on muutunud ka nende arusaam iseendast kui teatud kultuuri kandjast.
- Kasutage näiteid erikeelsete noorte reaalsusest ning analüüsige, miks see nii on.
- Ärge unustage, et kultuur pole ainult rahvusepõhine – uurige, milliste kultuuride kandjaks noored end veel peavad! Mis eristab linnanoori maanoortest, milliste huvialade harrastajaid, muusikastiilidega tegelejaid noorte seast leida võib? Ja mida on võimalik sellest õppida?
