Jäta navigatsioon vahele

Teksti suurus

Kontrastsus

×

Noortekohtumiste projekti mõju

Projekti mõju ei ole see, kui noorte vanemad või sõbrad saavad toimunud projektist teada, vaid see, kui nende elus midagi seetõttu muutub. Näiteks on midagi koos ehitatud või loodud uus õppematerjal, on muutunud noorte hoiakud.

Igal aastal viiakse ellu tuhandeid projekte, milles osalevad kümned tuhanded noored ja noorsootöötajad. Oled Sa kunagi mõelnud, millist rikkalikku kogemustepagasit ja tulemusi need projektid annavad? Või milline on nende projektide potentsiaal mõjutada nii osaliste elusid kui ka kogukonda, valdkonda või ühiskonda laiemalt?

Projekti potentsiaalne mõju ja selle planeerimine on ka üks oluline taotluse hindamiskriteerium. Projekti mõju peab selgelt seostuma projekti eesmärkidega ning olema saavutatav projekti tegevuskavaga.

Mõju tüübid

Projekti mõju võib tinglikult jagada kaheks:

  • mõju osalejatele (üksikisikud ja organisatsioonid);
  • mõju väljapoole (kohalikul, riiklikul või rahvusvahelisel tasandil).

Sealjuures sõltub rõhuasetus nii projekti tüübist, eesmärkidest kui ka kestvusest. Näiteks lühiajalise noortevahetuse projekti puhul on peamine selle kogemuse mõju osalejatele, pikaajalise strateegilise koostööprojekti puhul on aga äärmiselt oluline, et sellest sünniks ka mingi laiemalt kasutatav tulem – uuring, õppekava, rakendatav meetod vms.

Mõju mõõdetavus

Hoolimata projekti mastaabist on selge, et projekti mõjust saab rääkida ainult siis, kui seda on võimalik kuidagi mõõta või hinnata. Kui projekti pole mõju hindamist ja selleks vajalikke tegevusi (küsitlus, oskuste kontroll, osalejate eneseanalüüs, uuring vms) sisse kirjutatud, saab mõju ainult eeldada. Eeldamine aga põhjapanevaid järeldusi ei võimalda. Seega – ära eelda, vaid planeeri, kontrolli ja analüüsi.

Video on inglise keeles. Telepurgist saad vaadata ka pikemaid videolõike samal teemal: Laineid luues I–IX.

Kontrolli, kas oled oma projekti mõju piisavalt läbi mõelnud, vastates järgmistele küsimustele.

  • Kas meie projekti on planeeritud osalejate oskuste, teadmiste ja vajaduste kaardistamine?
  • Kas ja kuidas toimub projekti käigus osalejate eneseanalüüs? (Mida õppisin teema kohta? Milliseid oskusi arendasin? Mida õppisin iseenda kohta?)
  • Kas osalejad/organisatsioonid teevad projekti lõpus ka konkreetse tegevusplaani stiilis „mida hakkan projekti lõppedes edasi/teisiti tegema“?
  • Kas antud projekti tulemusena planeeritakse uusi tegevusi (teema edasiarendamist)?
  • Kes ja kuidas hakkavad projekti tulemusi levitama?
  • Kas projekti tulemusel tekib selliseid teadmisi, mida ka teised saaksid kasutada, ning kuidas ja mis kujul (film, etendus, raamat, uuring, mäng vms) neid levitatakse?

Tüüpilised vead projekti mõju planeerimisel

  • Mõju eeldatakse, aga ei mõõdeta (nt arusaam, et kui kohal on eri rahvusest osalejad, siis sallivus ja teadlikkus teistest kultuuridest automaatselt kasvavad).
  • Kasutatakse suuri sõnu (sallivus, võtmepädevused), aga ei tooda välja, kuidas vastavat mõju reaalselt saavutatakse. Mida konkreetsemalt te planeeritud mõju sõnastate, seda tõenäolisem on ka selle saavutamine.
  • Osalejate kogemusi laiendatakse ühiskonnale (nt projekti on kaasatud töötud noored ja mõjuna tuuakse välja, et töötuse probleem Eestis väheneb).
  • Tegijad eeldavad, et osalejad hakkavad omal initsiatiivil projekti tulemusi levitama, aga ei plaani selleks projekti mingeid jätkutegevusi.